"Kui sa kohe mulle ei räägi, milles asi, ja keerutad edasi, siis ma lähen väga närvi," hoiatasin Dougiet.
„Okei, ma räägin sellisel juhul, kui sa lubad, et sa ei viska telefoni kuhugi nurka või ei pane lihtsalt kõne kinni,“ ütles ta. „Diil?“
„Diil-diil, räägi juba,“ pööritasin silmi ja vaatasid Bianca poole, kes mulle uuesti küsiva pilgu heitis. Kehitasin talle vaid vastuseks õlgu ja pöörasin pilgu ära.
„Nii, ühesõnaga, ma petsin sind eile.“
Ma tundsin, kuidas mu süda sõna otseses mõttes kildudeks kukkus. Mismõttes nagu? Me olime alles eile kokku saanud ja ma ütlesin eile poisile esimest korda, et ta meeldib mulle ning me pole kahtekümmend nelja tundigi koos olnud ja tuba ta teeb mulle nii? Sellest ei tuleks midagi head välja, võib-olla on tema loomus selline, aga seda vähem ta minuga kokku sobib.
„Kuidas palun?“ pärisin poisilt, kuigi olin tegelikult väga hästi kuulnud.
Ma lihtsalt tahtsin, et ta kordaks seda veel, sest see tundus nii ebareaalne. Dougie oli mulle põhimõtteliselt esimesest silmapilgust meeldima hakanud, aga nüüd ma ilmselt seda 'armastust esimesest silmapilgust' enam ei usu, see toob vaid tõprad sinu juurde.
„Sa kuulsid küll, Kate...“
„Ütle seda veel.“
„Miks?“ küsis Dougie üllatunult.
„Ütle seda veel, kurat võtaks!“ läksin närvi ja tõstsin oma häält.
„Ma petsin sind,“ kordas ta end vaikselt, kuid lisas siis kohe „aga me lahendame selle ära, nagu täiskasvanud, eks?“
„Ma ei tea, ma ei taha sinuga rääkida enam...“
„Sa lubasid, et ei lõpeta kõne ära!“ oli ta solvunud.
„Mismoodi sa mind petsid?“
„Mida?“
„Sa kuulsid küll, vasta mulle,“ ütlesin. „Kohe!“
„No me läksime eile Tomiga tagasi peole ja siis needsamad tüdrukud, kes mind enne meie äraminekut olid kutsunud, tulid jälle minu juurde ja ma olin su peale pahane. Me lihtsalt jõime ja istusime ning ühel hetkel üks blond tuli minu juurde ja suudles mind ja siis see läks nii edasi...“
„Me pole praktiliselt ühte päevagi koos olnud, ja sa juba petad mind?“ küsisin kurjalt ning tundsin, kuidas keegi oma käed minu ümber põimis. See oli Bianca, kes mind ilmselt lohutada üritas.
„No ma olin joonud siis, rahune maha, kurat!“
„Türa, ära joo siis!“
„Sina palun ära karju,“ lausus Dougie ühtäkki närviajavalt rahulikult.
„Kuule, mul on põhjust, eksole,“ vastasin kähku ning käisin ringiratast ümber köögilaua.
„Kas sulle ei tundu, et sa veits üle pingutad?“
„Kas sulle ei tundu, et sa meeshoor oled? Nii, kui mingi naine sulle hetkeks silma teeb ning sa kellegi teise peale kuri oled, hüppad sa kohe voodisse ja järgmine päev helistades arvad, et kõik on kombes?“ ladusin vihaselt ette ning kuulsin, kuidas Bianca sõna 'meeshoor' peale valjult naerma purskas. Saatsin talle kurja pilgu, kuid ta näitas pöialt, et kõik on korras.
„Kas sul on telefon valjuhääldi peal?“ läks Dougie järsku närvi.
„Kas peaks?“
„No ma ei tea, miks Bianca naerab siis seal taga kõva häälega?!“ ta hääl muutus aina vihasemaks ning mulle tundus, et ma lihtsalt tahan toru ära panna, ta muutus jälle õudsaks.
