Ärkasin enda voodis ja avasin silmad. Kohe, kui seda tegin, nägin, et Dougie oli ühele käele toetunud ning vaatas mind.
„Kaua sa mind niimoodi vahtinud oled?“ küsisin naeratades ning tõmbasin teki omale suuni.
„Piisavalt kaua. Sa oled magades nii armas, teadsid sa seda?“ küsis ta minult tekki allapoole lükates, et mu nägu rohkem näha.
„Ära aja lolli juttu,“ liikusin Dougie poole ning suudlesin teda õrnalt suule. „Tere hommikust sulle!“
„Tere-tere jah,“ naeris poiss ning suudles mind vastu.
Olime paar minutit voodis suudelnud, kuni Dougie järsku pea tõstatas ning kulmu kortsutades minu poole vaatas.
„Kas sa kuulsid midagi?“
„Mida?“ olin segaduses.
„Nagu uks oleks käinud või...“
Ja siis mulle meenus. „Türa, mu ema tuli koju!“
„Oh fuck,“ sõnas poiss ning kargas voodist välja. Ta kummardas maha ning hakkas oma teksapükse sealt võtma, kuni vaatas minu poole kõhkleval ilmel.
„Mis sulle nii nalja teeb?“ päris Dougie minu itsitamise peale.
„Sul on ilus pepu,“ lausisin naerdes ning viskasin teda padjaga.
„Kuule, ära hakka praegu, ma pean põgenema siit ilmselt, kuigi, kas sa ei taha oma emale meist rääkida?“
„Kuni sinu järgmise telefonikõneni?“
„Kate...“ oli Dougie hääl hoiatav.
„Jaajaa, sorri, aga mitte veel, võta oma riided ja mine mu riidekappi.
„Kas ma mahun sinna?“
„Kuule, ega mul nii palju riideid ka pole,“ tõusin voodist püsti, olles vaid aluspesu väel. Võtsin maast poisi särgi ning tõmbasin teda kapi poole käest. „Püsi siin vaikselt, okei?“
Dougie noogutas mulle vaid vastuseks ning ronis sisse. Sulgesin tema järel ukse. Võtsin maast enda särgi ning panin selle selga ja kõndisin alla korrusele.
„Ema?“
„Jaa, kullake, köögis,“ hõikas reibas naisterahva hääl vastu.
Astusin julgelt kööki, seljas vaid pesu ja särk. Leides köögist ühe mehe, kohkusin ning peitusin oma kehaga nurga taha.
„Eee, kes see on?“ pärisin venitades ning tõsise näoga meest pealaest jalatallani uurides.
„See on Jack,“ vastas blondide juustega naine, liikus mehele lähemale ning asetas oma käe ta rinnale.
„Ja nagu kes ta sulle on? Töökaaslane? Autojuht? Boss? Naaber?“ pakkusin variante ning hoidsin sõrmi risti, et see ei oleks mees, kes emale meeldib.
„Kate, ära ole ebaviisakas,“ manitses ema kurjalt ning tema otsmikule ilmus korts.
„Kõik on korras, Caroline,“ võttis Jack minu ema pihast kinni ning naeratas talle näkku.
„Oi ei,“ vastasin silmi pööritades ning jooksin nii kiiresti kui võimalik üles korrusele enda tuppa tagasi.
„Võid välja tulla, Dougie,“ vastasin nukralt.
„Noo, ema tuli koju jah?“ küsis poiss kapist välja astudes ning särki selga ajama hakates.
„Emps tuli jah koju oma mehega, saad sa aru. Nagu, ta isegi ei küsi, et kas see on okei, kui ta omale uue mehe toob!“
