Otsustasin, et kõigele vaatamata, mida Dougie mulle teinud oli, ei tahtnud ma talle pahandusi, seega vastasin end tõsiseks ja üllatunuks sundides:“Ma ei ole rase.. Millest selline valearusaam?“
„Vaata, kullake, ma saan aru, kui mulle valetatakse. Ma leidsin Dougie vannitoast rasedustesti, mis osutus positiivseks,“ vaatas naine mulle sõbralikult silma.
Ohkasin. „Jah... Ma ol... Vabandust, kas te saaksite korrata, mida te Dougie prügikastist leidsite?“
„Rasedustesti.“
Mu kulmud kerkisid kõrgele ning silmad läksid suureks. See ei olnud minu oma, ma olin ju enda oma kodus teinud.
„Ma olen küll rase, kuid see ei ole minu test.. Ma arvan, et see on ehk Dougie tüdruku oma.“
Seekord imestas naisterahvas. „Kas sina ei olegi siis minu poja tüdruksõber?“
„Olin, enam mitte,“ vastasin oma kotti maast tõstes ning ust lahti tehes, et koju minna.
„Kuhu sa lähed?“ hõikas Dougie ema mulle järele.
„Koju,“ vastasin lühidalt. Mu silmad olid vesised. Jälle.
Möödusin toast, kust oli kuulda kahe meesterahva kõrgendatud hääli. Arusaadav, et need olid Dougie isa ning poiss ise.
„Dougie, kas me kurat ei ole sulle rääkinud kaitsevahenditest?!“ oli mees ärritunud.
„See on minu elu, ma teen mis tahan!“
„Sa ei tõsta minu peale häält!“
„Olen 18, tõstan kui tahan!“
„Mina olen sinu isa!“
„Ja minul on pohhui!“ karjus Dougie ning väljus toast. Ta vihises minust mööda, lükkas ketsid jalga ja tuiskas välisuksest välja.
Olikord oli niigigi ebameeldiv, seega panin isegi kiirelt jalanõud jalga ning lahkusin majast, sulgedes enda järel hoolikalt ukse.
Dougie istus kõrvaltänavas, suits suus. Ohkasin ning kõndisin tema juurde, et selgitust saad aselle rasedustesti kohta.
„Dougie,“ alustasin hellitavalt.
„Mis tahad?“ pomises poiss ning tõmbas uue mahvi.
„Sa suitsetad?“
„Siis, kui tahan, jah,“ kostus ükskõikne vastus.
„Mis juhtus seal majas?“
„No sina tekitasid kaose, mind visatakse tänavale ning mul pole mitte kusagil elada. Nad ei taha endale poega, kes pistab enda alaealise tüdruku paksuks ning neile sellest ei räägi ja mida muud veel.“
„Mina tekitasin kaose? Kas see on minu süü, et rasedaks jäin?“
„On jah, oleks võinud pille osta või midagi.“
„Oleksid võinud sa ehk endale kondoomi peale panna?“
Ta tõmbas vastuseks vaid uue mahvi. Võtsin poisilt suitsu käest ära, viskasin maha ning tammusin seal peal, et tuli ära kustuks.
„Mida sa loll libu tegid?!“ tõusis Dougie püsti ning tõukas mind.
„Palun, rahune...“
„Kuidas ma saan rahu-“
Suudlesin teda suule, et ta vait jääks. Ma sain aru, et ta oli väga vihane ning mina tahtsin selgitusi, kuid ei tahtnud teda sellega painata.
„Mul on tuju,“ sosistasin vaikselt talle kõrva.
Ta silmad lõid justkui särama. „Jah?“
„Jah.“
„Aga kelle juures siis?“ vaatas ta mulle lootusrikka näoga otsa.
„Sinu maja on lähedal... Klaarime nendega asjad ära ja ütleme, et kõik on kombes?“
„Või klaarime hiljem ja seksime kohe?“
„Sobib,“ hakkasin naerma ning võtsin oma koti kätte. Dougie kõndis minu kõrvale, võttis koti minu käest ära ning tassis seda naeratades. Sammusime tema vanemate maja juurde.
„Valmis?“ küsis ta, kui olime tagasi tema maja juurde jõudnud.
Noogutasin vastuseks.
Võtsime kähku jalanõud jalast ära, ma haarasin oma koti ning liikusime vaikselt Dougie tuppa, et oma asjadega tegeleda. Poiss lukustas ukse.
Ta liikus mulle lähemale, asetas mulle ühe käe pihale ning suudles mind õrnalt. Üritasi unustada kogu seda tund aega tagasi toimunud jama ning suudlesin teda vastu.
Ta käed liikusid hellalt mu pluusi alla ning paitasid mu nahka, ta suudlused liikusid mu huultelt mööda kaela allapoole.
Mu kulm vajus kortsu.
„Kas juhtus midagi?“ küsis Dougie oma tegevust lõpetades ning mulle mures näoga otsa vaadates.
„Ei-ei, kõik on hea,“ pomisesin ning tõmbasin käega ta lõuga tagasi enda oma vastu, et teda edasi suudelda.
Dougie kehitas õlgu ja suudles edasi, liikudes kätega ülespoole ning andes mulle märku, et tal on soov minult särk eemaldada. Tõstsin käed, tema tõmbas minult särgi üle pea.
Nüüd oli minu kord. Dougie tõstis käed ning mina tümbasin temal särgi üle pea ja viskasin selle meie kõrvale maha, kordagi suudlusterida peatamata.
Ta käed liikusid minu selja taha ning avasid mu rinnahoidja. Ta viskas sellegi enda särgi lähedale maha. Pärast seda hakkas poiss minu rindu mudima ning liikus allapoole, et ta neid suudelda saaks.
Ma olin kuidagi hajevil. Ma ei suutnud mitte kuidagi sellest kõigest mõnu tunda.
Sellele vaatamata üritasin asjasse keskenduda, sest olin just oma kallima meeleheaks valetanud, et mul on seksituju.
Võtsin oma käega ta püksilukust kinni ning libistasin selle õrnalt, narrivalt alla. Seejärel tõmbasin tema teksapüksid alla, poiss astus neist kohe välja ning lõi nad vasaku jalaga enda taha voodi juurde. Nägin, et tal oli juba kõva.
„Kuidas sul juba kõva on?“
„Sest sa erutad mind.. Mina sind mitte?“ tõmbus ta minust natuke eemale.
Tal oli niigi halb päev olnud, ma ei saanud ju vastata, et hetkel tõesti mitte, pigem nagu tülgastad. „Erutad-erutad,“ pomisesin teda lähemale tõmmates.
Ta libistas minu püksid ilma lukku avamata alla ning minagi lükkasin need eemale. Kohe pärast pükse libistas ta mu stringidki alla, jättes mind alasti tema ette seisma.
See oli minu jaoks natuke ebaaus, seega tõmbasin tema bokserid alla, et ma ei oleks ainus, kes alasti oleks.
Ta naeris selle peale ning lükkas mu diivanile. „Kas sa oled valmis või eelmängu oleks veel vaja?“
„Mmm, kui sa vastu pole, siis natuke võiks veel eelmängu olla,“ sõnasin arglikult ja vaikselt.
Ta vaid noogutas ning ajas oma kätega mu jalad harki, asetades need enda õlgadele. Ta tuli oma huultega mulle lähemale ning suudles mind hellalt sealt alt. Ma tundsin, kuidas mul kõhus õõnsaks läks – see oli hea tunne.
Ikkagi ei suutnud ma unustada seda rasedustesti. See ei saanud ju tema ema oma olla, sest ta oli liiga vana selle jaoks. Õdesid-vendi tal ka ei olnud, kellele või kelle tüdrukule see kuuluda oleks võinud. See pidi olema Dougie oma.
Ta oli juba keelega tugevaid ringe minu kliitoril tegema hakanud, kuni ma lõpuks teda jalgade kokku panemisega takistasin.
„Dougie, ma ei saa nii... Me... peame rääkima.“
„Millest?“ oli ta üllatunud.
„Rasedustestist sinu prügikastis.“
