Kõndisin telefoni ekraani vahtides geograafia klassi poole. Kuulsin selja taga lähenevaid kiireid samme.
"Kate?" hüüdis keegi üle koridori. No tore, kas sellest on nüüd mingisugune traditsioon saamas?
Pöördusin siiski sõbralikku naeratust näole manades ümber ning vaatasin enda nime lausujale otsa. "Hei, Danny!"
"Kuule, ma siin mõtlesin..." keerutas poiss ning ta punastas.
"Mida?" küsisin lõbustatud häälega.
"Seda, et..." alustas Danny uuesti ning näppis oma seljakoti lukku. Ta paistis närvis olevat.
"Mida?" küsisin uuesti, kuid tundsin, kuidas minu hääl oli tõsisemaks muutunud. Kas midagi oli juhtunud?
"Okei, ma lihtsalt küsin selle ära, eksole," ütles poiss ning ta nägu läks veel punasemaks "kas sa tahaksid minuga õhtul välja tulla?"
"Mina?" pärisin kohe üllatunult.
"Ei, ma räägin su kõrval seisva vaimuga," vastas poiss sarkastiliselt ent tema häälest ei olnud alguses aru saada, et ta nalja tegi.
"Eeeee," venitasin talle lihtsalt vastuseks. Mulle ju meeldis Dougie. Mis mulje ma jätaksin, kui läheksin Dannyga välja nüüd? Aga samas, mul pole ju kodus midagi erilist teha kah... "Ikka tulen."
"Oh, tore!" ütles Danny. Kogu jutuajamine meie vahel oli olnud kuidagi nii piinlikkust tekitav...
"Aga kuhu me lähme? Või nagu mis me teeme?" küsisin igaks juhuks, et ma teaksin, mis riided selga panna.
"Äkki tuleksid minu poole? Vaataks filmi ja nii. Muideks, teised tulevad ka," lisas ta lõpuks naeratades ning sammus edasi bioloogia klassi poole, kus tal ilmselt tund pidi hakkama.
Ooota, kas see ei olnudki siis nagu kohting või? Sisemiselt olin ma väga rõõmus, et Dougie siiski näeb, et ma olen vaba. Ju see oli lihtsalt mingi filmiõhtu tema juures. Kehitasin enda mõtete peale vastuseks õlgu ning astusin klassi.
Mind üldse ei üllatanud see, et Bianca hilines jälle. Ta hiilis vaikselt kohale ning istus kähku, lootes, et seljaga klassi poole olev õpetaja teda ei märka. Tema kahjuks polnud ta ust korralikult kinni pannud ning kuna klassis oli aken lahti, läks uks tuuletõmbe tõttu suure pauguga kinni.
"Kes alles nüüd tuli?" küsis vanema poolne õpetaja end ringi keerates ning prille kohendades. Ta vaatas kullipilguga kogu klassi. "Jälle sina, Bianca?"
"Ei, ma käisin vetsus! Ma sellepärast alles nüüd tulin!" valetas tüdruk ning manas ette süütukese ilme.
Õpetaja ilmselt uskus seda ning keeras selja ja seletas midagi edasi. Otsustasin seda aega ära kasutada ning küsisin Biancalt:"Kas sa tuled ka õhtul Danny poole filmi vaatama?"
Tüdruk vaatas mulle kulmu kergitades otsa. Ilmselt ei olnud ta millestki sellisest kuulnud. "Kas Danny pool toimub midagi või?"
"Nojah, ta kutsus mind enda poole filmi vaatama ja ütles, et teised tulevad ka... Ju ta mõtles poisse siis."
Bianca noogutas mulle ning me keerasime oma näod tahvli poole ja avasime peaaegu tunni lõpus alles oma töövihikud, et üle vaadata ülesanded, mis väidetavalt ülehomseks koduseks ülesandeks jäävad.
Lõpuks oli aeg nii kaugel, et seadsime tüdrukuga sammud söökla poole, kus nagu ikka, võtsime oma toidu ja istusime poiste juurde lauda. Minu üllatuseks istus seal Dougie kõrval minu jaoks võõras tüdruk.
"Kes see veel on?" küsisin nägu krimpsutades Biancalt.
"Aaa, see. Talle meeldib väga Dougie ja ta üritab iga hinna eest tema tähelepanu võita, kuid jah. Ta nimi on Callie."
