"Bianca, miks me tulime?" asusin kohe halama ning vehkisin kätega nii jõuliselt, et jooki pritsis maha ning minu riietelegi natukene.
„Milleks meid siia vaja oli?“ küsis tüdruk julgelt kolme poissi silmitsedes.
„Vaata ümberringi. Mõtle, mis siin teha saab,“ lausus üks neist.
Minu pilk rändaski rohekat tooni magamistoale, kus oli voodi peal olevat päevatekki natukene väljakutsuvamalt kohendatud.
„Ma loodan, et mitte midagi sellist, mida mina hetkel mõtlen,“ pomisesin tasa.
Üks noormees oli sellel ajal, kui me tuba olime uudistanud, meie selja taha liikunud ning ukse tasakesi lukustanud.
„Ma arvan, et see ongi see, mida me mõtleme,“ sõnas teine meile lähemale astudes. „Millist te tahaksite?“
„Mina panin brüneti juba ammu kinni,“ astus meie poole paar sammu Danny.
„Danny, mida sa...?!“ olin ahastuses. Kuidas ta julges veel oma nägu siia näidata?
Poiss vaid naeratas mulle ülbelt vastu. Kas tõesti hakaks just juhtuma see, mida ma kardan, et hakkab?
„Mina valiksin selle blondi,“ osutas poiss näpuga Bianca poole ja hakaks tema poole liikuma. Mis toimus?
„Ma otsustan siiski selle brünetika kasuks,“ liikus ka kolmas noormees koos Dannyga minu poole. See oligi tõepoolest jälle juhtumas! Ma olin nii vihane Bianca peale, sest tüdruk oli sõna otseses mõttes mind veennud siia tulema, ja nüüd see... Pisarad tungisid minu silma jälle.
„Kuule, ära pilli nüüd, see pole eriti hea materjal,“ keelas noormees, kes koos Dannyga minu juurde liikunud oli.
Kiikasin hetkeks üle Danny Bianca poole, kes oli vastu seina surutud ning kellelt mingi kutt hakkas särki ära võtma.
„Aidake mind! Aidake! Appi!“ karjusin nii kõvasti, kui vähegi suutsin.
„Ära pista kisama ka, see pole eriti tark,“ sõnas ikka veel poiss, kelle nime ma ei teadnud.
„Ja mis siis, kui kisan? Sa lööd mind? Sorri, see pole enam üllatuseks mulle. See poiss,“ näitasin sõrmega Danny poole „tegi minuga eelmine nädal sama, mida teie tahate hetkel teha ja ta lõi mind päris korralikult.“
„Sa olid temaga eelmine nädal?“ lasi kutt mu lahti ning sammus Dannyle lähemale. Kasutasin juhust ning tormasin poisi poole, kes Biancat lahti riietas. Lõin teda rusikaga nii tugevalt selga, kui suutsin. Ta keeras ringi teist nägu tegemata ning juba sain suure hoobi näkku.
Tuikusin teisele poole tuba seina äärde. Avasin kissitades parema silma, et näha, mis toimub. Danny lähenes mulle ning rebis mu särgi katki.
„Aidake!“ karjusin veelgi kõvemini.
„Kas sa ei saa aru, et kui sa karjud, saad sa veel rohkem haiget?“ küsis Danny irvitades ning paitas mu põske.
„Appi!“ karjusin poisile silma vaadates ning ta lõi mulle rusikaga vastu vahtimist nii, et ma kukkusin pikali.
Kuulsin ukse avanemist. Keegi tuli, rääkis midagi üle valju muusika poistega, kõlasid laksud ning oli kuulda, kuidas sammud mulle lähenesid.
„Kate?“ küsis mulle tutav hääl. Dougie. Oi ei!
„Mmmh?“ mõmisesin poisile vastu, ise ikka veel maas kõhuli, nägu juuste sees varjus. Keegi lükkas mu juukseid eemale, et ilmselt mu nägu näha. Kartuses, et tuleb veel mõni löök näkku, tõmbusin kägarasse ning katsin oma pea ja näo kätega.
