Ma olen ülikurb, et seda päriselt ei toimunud :/ Kuigi noh .. oleme ausad, annab korraldada :P Ei, tegelt ei anna. Ei. (ma ei öelnud kurbusega seda, ausalt) Ja mitte sellepärast, et tema ei taha. Hoopis mina ei taha. Ja ma ei tee nalja hetkel.
Ning kui nüüd päris aus, siis poolalasti Ianit olen ma näinud küll .. nii umbes 3 korda :D Kõlab kahtlaselt, eks? Ärge unustage, et tegemist on minuga siiski ;)
A, btw, see Nutella-asi oli ka tõsi :D See vist oli Nutella, ma enam täpselt ei mäleta. Või oli päriselt küll. Ja "eestimaist", mitte "kodumaist", aga vaevalt et nad Austraalias "austraaliamaist" räägivad :P Ja ma tegelikult päris ei visanud teda. Mis küll ei takistanud Jasonil nägusid tegemast :D
Midagi veel .. eh, ma mõtlesin, et kirjutan sellest peost veel ühe osa :P Ma tahtsin kohutavalt sisse panna ühte naljakat momenti ning siis äkki avastasin, et kuna see osa pmst jääb pooleli, siis saab seda ideaalselt jätkata järgmises. Ei oska küll lubada, kas see teid nii palju rõõmustab, kui see siin :P Aga loota ju võib.
P.S. Aitäh kõigile, kes loevad ja hindavad. Ja kui veel kommenteerivad, siis ma olen üldse seitsmendas taevas :D Nagu mulle meeldib öelda: ma ei hammusta, kui seda ei paluta. Nii et olge lahked, kommentaarikastid on kõigile :) Ja vote vajutamine ka väga kerge ;)
Mõnusat öist lugemist:
***
"You're insecure, don't know what for,"
Aga ma ei taha ärgata. "Being the way that you are is enough,"
Einoh, tänan väga, aga ikkagi... "Baby, you light up my world like nobody else,"
Poisid, ärge võrgutage mind... "The way that you flip your hair gets me overwhelmed,"
"Fain," urahtasin poolvaljult ning haarasin telefoni. Tegelikult ma ei tea, miks ma üldse üles tõusin. Olin unustanud äratuskella välja lülitada - loll mina - ning uni oli nüüd läinud.
Ah, õigus. Ian peab tööle minema.
Ei, oodake, veel üks küsimus: kuidas ma üldse voodisse jõudsin? Koondasin kulmud ninajuurele, proovides meelde tuletada eilset ööd. Ma mäletasin, kuidas ma Jasoniga rääkisime. Kuidas ma lamasin diivanil ja ta mulle ülevalt alla otsa vaatas ning muudkui naeratas. Ja ma vaatasin ja vaatasin ja ...
Ja siis ma tõenäoliselt jäin magama. Aga kuidas ma voodisse sain?!
Kavatsesin püsti tõusta, ent enne, kui ma jõudsin voodist välja ronida, tundsin, et midagi on valesti. Mu küljel oli mingi raskus ja oma käe peal tundsin ma kellegi sõrmi.
Kuidas ma ei tundnud seda varem? Um .. kellegi käsi on minu ümber? Daah.
Avasin silmad ja sain kinnituse, et kellegi käsi oli tõesti minu ümber.
Väga huvitav, kes see on..? Ei tule just meelde, et ma kellegagi magama oleks jäänud. Daah, Caro, sa isegi ei mäleta, kuidas sa voodisse said. Ega sa eile üle ei võtnud?
Pea mul küll ei valutanud, nii et see oli välistanud. Huvitav küll.
Pöörasin end ettevaatlikult ümber ja peaaegu et põrkasin oma näoga vastu Jasoni oma.
YOU ARE READING
Minu olematu armulugu/Skinny Love
Non-FictionMinu olematu armulugu: Caroline Forbz oli alati teistsugune. Mitte et ta oleks keegi üleloomulik või nii (mis küll ei takistanud tal sellest unistada), aga tal oli teistsugune mõtlemine. Võimalik, et just selle pärast sattus ta kiusamise ohvriks eel...
