Minu olematu armulugu/Skinny Love

#43: Romantikat?

Alustaks sellest, et mul on tohutult kahju, et ma viimasel ajal nii vähe postitan (eriti ÄKAMit). Mul on tegelikult ka väga, väga kahju. Ausalt. Aga te ei kujuta ette, kui surnud ma olen tavaliselt koolinädala (ja ka -päevade) lõpus. Ning veel kogu see stress ülikoolide ja .. muude asjade kohta .. uhh. Ma proovin end parandada, ausalt. Vot võtan kätte ja kirjutan ÄKAMit (kui olen bioloogia tööks õppinud .. ehk siis homme tõenäoliselt). Aga järgmine nädal on arvestustenädal ja nt. esmaspäeval on ainult 4 tundi, nii et väga suur tõenäosus on, et ma tahan ja lõpuks saangi kirjutada :)

Muidu selle osa puhul peaksite jälle tänama muusika tööks õppimist, kuna selle asemel hakkasin ma kirjutama seda osa siin :D Kodus korrigeerisin ja lõpetasin ning tadaa! siin ta on. Mulle ta meeldib. Just sellisena, nagu ta lõppvariandis on. Mustandina pidi siin veidi teine olukord olema, aga ma otsustasin, et nii on kõige parem. Muuseas, avastasin, et OMC-d tuleb ikka täiega muuta, sest ma olen siin julgeks muutunud ja palju põnevaid asju kirjutanud, mida poleks algselt arvanud üldse kirjutavat. Kuid, kui nüüd järele mõelda, OMC kirjutamise ajal ei mõelnud ma üldse selle peale, et kirjutangi reaalselt toimunud asjadest jutu (see siin pole seda küll, tähendab, Jake'i osa on küll...) ning ka olukord oli .. teine.

Lugu kõrval on siis jällegi Jasoni olukorda iseloomustav (jah, ma tean, et sa ei ole selline, aga ole vähemalt siin, eks) ning ma lihtsalt ei suuda vastu panna piltidele :P Vabandust.

Ning lisaks veel seda (kui keegi üldse on viitsinud siiamaani lugeda), et a) kõigile edu . Tõepoolest. Edu on alati vaja. Ja see võib tunduda tühisena, kuid ma tahan, et teil kõigil hästi läheks. Ausalt :)

b) palun-palun-palun hinnake ingliskeelset versiooni sellest jutust :)

P.S. Ja sina, Jason Lockwood, võiksid neid osasid hinnata. Ma saaks nii 43 hinnet juurde. Ma tean, et sa oled laisk ja .. kuidas sa ütlesidki? Õel? Et seda teha, aga siiski. Natuke inimlikkust kuulub ära. Ja kaastunnet (?). Hoolivust kindlasti.

Niisiis. Armastan teid kõiki (ma ei tee nalja :)) ning olge lahked:

***

"Ma .. uh, mis see on?"

Ta vaatas mulle ah-ole-nüüd-pilguga otsa. "Pakkumisi?"

Nihelesin diivanil ning tahtmatult isegi nõjatusin Jake'ist kaugemale.

"Lööd põnnama?" küsis ta, silmad kummaliselt pimeduses välkumas, toetas selja vastu tuge ja võttis lonksu.

Hammustasin huulde. "Ma .. lihtsalt ei..."

"Ah, ole nüüd, ma teen nalja," naeratas ta mulle oma säravat naeratust.

Naeratasin talle ebalevalt.

***

Jason

Kuna kõik Caro sõbrannad olid endiselt tantsuplatsil, ei arvanud ma, et ta oli kuskile uitama läinud. Ta ei oleks seda teinud, sest nad oleks teda otsima läinud. Järelikult läks ta tegema midagi sellist, mida nad toetasid.

Jake, kõlas mu peas. Oh ei, miks?

Kui ma tantsuplatsi pinevamalt jälgisin, avastasin, et ka eelmainitud kuju ei olnud seal, ometigi oli ta kõigile varem muljet avaldanud oma breikimisoskusega.