Minu olematu armulugu/Skinny Love

#9: Meie vestlused on hindamatud

Otsustasin siis ühe vestluse ka postitada. Lühike veits, aga rohkemaks ma praegu eriti võimeline pole. Ning ma arvan, et järgmine osa tuleb Jasoni vaatepunktist, ehk siis pikem kui tavaliselt, kuna kavatsen kirjutada võib-olla isegi tema lahkuminekust. Mis te arvate sellest?

Tean, et vale koht, aga: võite õnnitleda, tegin vene keele sertifikaadieksami ära ja sain vene postimehesse ka :D

***

"Hei,"

Paar tundi pausi, mis tekitab minus viha. Kas tõesti on nii raske vastata w?

Tegelen kõrvaliste asjadega, proovides edutult temalt mõtteid eemale saada. See ei õnnestu kunagi.

Panen muusika valjemaks, lootuses, et see summutab mu mõtted. Veidi isegi aitas.

Möödus paar tundi, mille jooksul ma lugesin, kuulasin muusikat. Ning siis hakkas mu msni aken vilkuma.

Kui tore.

"ommik,"

Ja mis ma sulle nüüd ütlema peaks? Ma kirjutasin sulle 2 tundi ja 25 minutit tagasi ning sa nüüd tuimalt kirjutad mulle "ommik". Isegi kui praegu on õhtu, aga olgu peale, sa oled ju Jason. "Mis teed siis?"

"Pean asju homseks pakkima,-" Jason sõidab Malaisiasse homme. Tahate teada, kust tean? Irw, kui sa oled õigel ajal õiges kohas kuuled sa õiget asja, mida sa võib-olla tegelikult poleks pidanud kuulma, aga vahet pole. "- ja äri ajan,"

See kõlab huvitavamalt. "Te lähete kogu nädalavahetuseks, eks?" Küsimus esimesele vastusele oli kirjutatud enne, kui  ma märkasin seda äriasja. "Ja ohhoo, mis äri?"

"Jah," Hetkeks näitas msn, et ta kirjutab, kuid siis kadus kirje ära.

10 sekundit, 20 sekundit, minut, kaks. Oh, jumal küll. "Mis äri sa ajad siis?" kirjutasin põikpäiselt, kuigi oleksin ju võinud ära tabada või vähemalt arvata tema järgmise lause.

"Ei ütle..." Kolm punkti lõpus on mitmetähenduslikud.

Miks sa siiski ei võiks? Ah, vahet pole. "Aih, kindlasti midagi kriminaalset," oli kirjutatud täiesti irooniliselt ja pigem naljaga mõeldud. Kuid tema järgmine vastus sundis mind tõsiseks: "Kuidas võtta,"

Huuh, võta rahulikult, see ei olnud tõega mõeldud .. eks? *Oleks ma seda tol momendil vaid teadnud, haha* "Okei. Aga seda et mis valikaine sa võtad järgmine aasta?"

"Multimeedia,"

"Miks sa esperantot ei taha? Sul tuleb ju päris hästi välja?"

"Eih, kindlasti mitte,"

"Miks?"

"Ütleme nii, et pinge on liiga suur. Ja ma olen alati kuskil maha jäänud, nii et lagi tuleb kiiresti ette, kui nii öelda saab."

"Mm .. no olgu. Aga multimeedia tundub huvitav,"

"

"Ei soovita," Ütle mulle ei ja ma tulen pelgalt sellepärast, et sa seda ütlesid.

"Miks mitte?"

"See on suht raske lihtsurelikele,"

Lihtsurelikele? You must be f-ing kidding me. Ära palun tuleta mulle seda üleloomuliku olendi asja meelde... Või siiski- "Sa oled siis mingi üleloomulik olend w? :D"

"Võib ka nii öelda,"

Mu jumal küll, miks sa seda mulle teed? Suur irve oli mu näol vaid sellepärast, et ta ütles mulle just seda, mida ma tahtsin temalt kuulda. Ja oleme ausad, mitte just iga poiss poleks sellest lausest õigesti aru saanud (loe: Jason võis seda seostada "Videvikuga" ning teadis, et ma tahtsin seda; teine oleks kirjutanud "WTF?" ja ma peaks talle seda lahti seletama. That's why I like him.) Igatahes, kuskil tagasi vestluses: "Ma mõtlesin multimeedia peale, kui päris aus olla. Mulle ei meeldi ülejäänud valikud,"

"Inglise ärikeel? Majandus, esperanto?"

Hey, chill out. Miks sa ei taha, et ma tuleks sinna? "Ärinaine ei ole minu plaan, eks ole,"

"Tegelt ka. Multimeedia on nagu programmeerimine. Vajab sitaks loogilist mõtlemist,"

"Ma võin ette kujutada,"

"Kas sa reaalselt tahaksid seda?"

Mu süda hakkas puperdama justkui oleks ta mulle pakkunud ma ei tea mida. "Mida sa sellega öelda tahad?"

"Noh, tead küll. Multimeedia. See ON raske,"

"Ära muretse, ma saan hakkama. Ausalt :)"

"Ohjah. Sind on raske midagi mitte tegema veenda,"

"On,"

Ühel hetkel kiskus teema füüsika peale ja me asusime vaidlema, kas meie füüsikaõpetaja sobib õpetamiseks või mitte.

"Nii palju, kui ma teda kuulata viitsin, saan ma kõigest aru. Aga ma lihtsalt ei viitsi kuulata,"

"Dude, kes meist viitsiks?"

"No aga siis ei ole õpsi süü ju,"

"Aga ta peaks hoidma klassis korda. Meil on nagu mingi kanaturg seal, tõepoolest,"

"Kui te-" Wow, you serious? Sina oled meil muidugi inglike, "-hoiaks ennast kontrolli all, siis ei peaks tema selle pärast muretsema. Sa ei taha ju mulle väita, et see on võimude süü, kui sa kuskil linnas laamendad?"

"Nojaa. Aga siis ongi KOGU klass süüdi,"

"Ongi KOGU klass ju. Kui sa kunagi viitsid klassis ringi vaadata ja mõelda, miks midagi toimub-"

Ta jäi edasi kirjutama, kuid ma lisasin vahele: "Selles suhtes, et nimeta vähemalt üks inimene, kes meie füüsikat ei sega,"

"Kui sul oleks see kolmas silm-" midaiganes ta selles kohas ka mõtles "-siis sa saaks aru, miks nad nii teevad. Ning saaksid ka aru, et õpetaja pole süüdi,"

"Seda küll. Aga ikkagist."

"Mina,"

Ah? Aa.. "Kui egoistlik,"

"Vabandust. Tegelt ma vist segan. Aga püsin füüsika lainel siiski,"

Jaa, muidugi. "Ma mäletan küll. Kui te Craigiga mingit muusikat meile laskma hakkasite,"

"xD Jajaa, seda ma mäletan. See oli .. ma lihtsalt tahtsin talle uut lugu kuulata lasta,"

"Jaajaa, räägi-räägi,"

"Aga kle, ma vist pean magama hakkama minema. Mul mata homme ju."

"Oh, õigus jah. Davai, ma ei hoia sind kauem kinni siis. Ööd :)"

"Ööd,"