Minu olematu armulugu/Skinny Love

#35: Emme, ta on armunud kriminaali

Uh-oh, te ei kujuta ette, kui lahe ja raske seda osa kirjutada oli. See ei pidanud üldse täna ilmuma, sest mul polnud mõtteid .. aga juhtus midagi õige eriskummalist. Jason otsustas, et ta tahab ise endale osa kirjutada, nii et .. okei-okei, mitte päris-Jason, eks :P (kuigi see oleks vapustav). Lihtsalt see Jason siin otsustas, et ütleb mulle ette, mida kirjutada, ja see osa sai valmis :)

Kas või see rabelemismoment .. mina arvasin, et ta lihtsalt tuleb ja teeb oma asja ära, aga poiss otsustas, et peab lugejatele veidi actionit andma. Mis te arvate?

Siis ärge imestage, et mida see hundipilt seal slaidshow's teeb. Lihtsalt kui ma selle gif-versiooni nägin (klikkige sellele ;)), siis mõtlesin millegipärast kohe Jasonile .. (ei tea kummale). Nii et siin see on. See mees, kes seal autos istub, on Ryan Gosling filmist 'Drive', 'Nightcall' on üks soundtrackidest.

See on ka muidugi omaette lugu, sest lisaks sellele, et ma võtsin mingid ideed sellest filmist, on see ka film, mida ma .. käisin Jasoniga vaatamas, kui nii öelda võib. Tähendab, me lihtsalt kogemata sattusime koos sellelel seansile :P (ärge muretsege, sellest tuleb omaette osa ;)). Ma istusin tema ees, aga kaalusin algselt teist istekohta, mis .. oleks tema kõrval :D

Ning pühendus on seekord kasutajale LiisiViirpalu, kuigi see on nö. "järjekorrast väljas". Aga ta väärib seda, sest hindas kõik MOA ja OMC osad, tõstes sellega märgatavalt mu hinnete arvu. Aitäh sulle, mu kallis :)

Ning vist kõik .. ma ei pea ju kordama, kui väga ma teie hindeid (nii siia kui ingliskeelsele versioonile, palun) ja kommentaare armastan :)

Nautige, mu kallid sõbrad (oletan, et teete seda alles hommikul, sest ma olen ainuke hull tõenäoliselt, kes sellisel kellaajal veel siin on xD):

***

Jason

Hingasin sügavalt sisse-välja.

Ma olin harjunud oma tavapärase tööga, kuid igal reeglil on erandeid. Ma võisin olla juht, kes tavaliselt annab käske, kuid kui boss ütleb, et sa lähed ja teed selle ära, siis sul pole valikut.

Narko laialivedamine oli okei. Sa sõidad rahulikult kohta, uurid ümbrust - sellega on tavaliselt kõik okei - ja lihtsalt annad tellijale kauba, saades raha vastu.

Aga kui sulle öeldakse, et sa pead sõitma ning selle ja selle tüübi maha laskma, siis sa ei ole just eriti rahulik...

Hea oli, et ma töötasin alati üksi. Olnuks ma sõdur, oleks mul alati keegi kaasas .. või mina oleksin kellelgi kaasas.

Kuid ma olin caporegime ja see muutis asja olulisemalt lihtsamaks, niivõrd kui see maffias võimalik oli.

Ja miks see mind just siis õnnelikuks tegi, et ma üksi olin .. ma poleks talunud, et keegi mu olekut oleks näinud. Närvilist, eemalolevat .. kahtlast.

Caro oli endiselt seal. Enam mitte mu peas: nüüd oli ta läinud kaugemale.

Ma isegi ei pidanud temast mõtlema: tundus, nagu ta jälgiks igat mu sammu või oleks minuga sealsamas autos...

Sa oled hulluks läinud, Jason. Teda ei ole siin.

Caroline'i rõõmus naer kajas mu kõrvus. See naer .. mida kuulsid Jake'i kõrvad, kui ta midagi ilgelt vaimukat tüdrukule rääkis.

Tüdruk näis siis nii õnnelik .. ainult et kui ta silmad hetkeks, vaid hetkeks, mind piidlesid, lugesin neist välja .. süütunde äkki?

Kuid miks peaks ta tundma end süüdi? Eriti minu ees? Ma olen talle eikeegi...