Minu olematu armulugu/Skinny Love

#3: Telepaatia

"Minu 10 küsimust, jaa muidugi," Ulatasin Chantalile oma esperanto vihiku.

"Vi liberta matura, vi dorloti, vi hobio. Normaalne." Chan ulatas mu vihiku tagasi.

"Pmst küsimused,"

"Mmhhmm," venitas tüdruk, uurides parajasti oma telefoni.

Kaotad poole sõbrast, kui ta armub. Täiesti.

***

"Nagu lubatudki sai, teete täna paaristööd. Ja mitte oma tavalise pinginaabriga." Nagu eelnevalegi lausele, vastati ka sellele kas "böö" või "jess"-iga.

Te ju lasete mul Jasoniga olla, kas pole, härra Stromwell?

 

* Haha, jah, see oli see, millega ma tol hetkel kõige rohkem tegelesin. Saatsin õpetajatele telepaatilisi palveid, et saaksin Jasoniga ühes rühmas või paaris olla. Nüüd on sellest nii naljakas mõelda. *

"..Caroline ja Jason..,"

Mu pea jõnksatas üles. Oota, mida?

Mr.Stromwell jätkas õpilaste paaridesse panemist, nagu midagi polekski juhtunud. Tema jaoks ju polnudki.

"Kasuta võimalust, kullake, nagu ma ütlesingi," irvitas Chantal mu kõrval.

"Paistab, et mul siiski on telepaatilised võimed, eks ole," vastasin talle, ise piideldes juuste alt Jasonit.

Ta oli kurb, seda oli näha.

Ohkasin. "See ei ole võimalus," Mitte praegu.

Tüdruk heitis poisile põgusa pilgu, et mitte kahtlust äratada, siis vaatas taas mulle otsa. "Paistab, et tõesti. Aga ma tean, mida sa võiksid teha. Rasketel aegadel vajavad kõik endale head sõpra. Ole toetav."

"Mnjaa,"

"Sinjorinoj, obei," Härra Stromwell seisis meie laua kõrval.

"Apologio," pomisesime Chantaliga.

"Caroline, iri po Jason,"

"Okej," Tõusin püsti, haarates oma koti, vihiku ja pinali, kuna meie esperanto grupi- või paaritööd võtavad tavaliselt terve tunni. Kui lõbus.

Hammustasin huulde, kui ma tema kõrvale maandusin. Muidugi olin ma tuhat korda olnud talle lähemal kui meetri, kuid tema kõrval terve tund istuda ja rääkida oli midagi muud. Ning mis ma selle kohta öelda võin, on see, et see oli reaalselt imelik.

Jason jõllitas pikka aega lauda enda ees. Vaatasin teda pikalt, kuni kuulsin suminat enda ümber, mis tähendas, et teised olid tööle asunud. Jõudsin ka ühe pilgu Stromwellile saata, veendudes, et ta jälgib meie tööd.

Okei, ega's midagi. Rääkima peab. "Ee .. Jason?"

Ta võpatas, justkui poleks juba pikemat aega kuulanud.