Minu olematu armulugu/Skinny Love

#37: Tüdrukud .. miks nad kõik nii väga tahavad mulle ajusid pähe panna?

Nii, nagu lubatud. Siin pole küll väga palju segadust, aga siiski :P Ei, tegelt minu jaoks pole.

Mulle kohutavalt meeldib see osa. Seda kirjutada oli .. tore, ma arvan :D Aeg-ajalt on tore 'Jasoni ajju sukelduda'. Ja Adam Lambert aitab mind selles :D Ning Jasoni kihutamist võite võrrelda Timati omaga eelmise osa laulus (see pidi tegelikult siia ossa tulema)

Teine pühendus mu lugejale badgirl13, sest ta kommenteerib pea iga osa :) Aitäh sulle!

Loodan, et teile meeldib see osa sama palju kui mulle.

***

Jason

"Jason!"

Palun mitte jälle. "Mine ära, Ade!" karjusin vastu.

"Jessas, kogu linn ei pea seda kuulma," pomises Ade, tirides kõrvaklapid mu peast.

"Hei!"

"Palju parem, aga võiksid veel vaiksemaks võtta,"

Pöörasin end toolil ringi, toetasin kukla kätele ja põrnitsesin oma õde.

"Mida sa tahad?"

"Meil on vaja rääkida," alustas ta ja võttis voodil istet. "Ei,väike täpsustus: sul on vaja rääkida,"

"Mul ei ole vaja kellegagi rääkida,"

"Probleemi eiramine seda ära ei lahenda," sõnas tüdruk ja ristas käed.

Tegin seda samuti ja prunditasin huuli.

Paar minutit vahtisime teineteisega tõtt.

Kui ma endiselt midagi ei öelnud, levis üle Ade'i näo mesimagus naeratus, ta tõusis püsti ja astus mulle sammu lähemale.

"Kui sa järgneva minuti jooksul rääkima ei hakka, kustutan ma su arvutist kõik su mängud ära,"

Kergitasin kulmu. "Sa ei teeks seda,"

"Sa kahtled minus? Tõesti?"

Tegelikult ta võis seda teha küll. Ent ma ei kavatsenud alla anda.

"Ma hakkasin rääkima,"

"Ma hoiatasin sind," sõnas ta, kui minut oli tõenäoliselt läbi saanud.

"Kuidas sa seletad kellelegi midagi, millest sa ei isegi aru ei saa?" andsin alla, kui ta taas lähemale hakkas kõndima.

Lõppkokkuvõttes teadsin ma ju väga hästi, et ainult Ade saakski mind aidata.

Mitte et ma kunagi oleksin tema abi läinud paluma... "Palju sa kuulsid?" küsisin, kui tüdruk taas voodile istus.

"Suht algusest,"

Needsin end vaikselt nina alla.

"Kui sa lubad mul öelda..." alustas ta, kuid ma segasin vahele: "Nagu sa vajaksid luba,"

Ta mõõtis mind mõrvaripilguga.

Täpselt nagu Caro.

Selle erinevusega, et Adrianna pilk oli teeseldud, vist. Caro oleks tahtnud mind aga reaalselt ära tappa.

Oli ka mille eest...

"Mida ma tahtsin öelda, enne kui mu jutule väga ebaviisakalt vahele segati-" pilk "-sa ei saa nii teha. Sa ei tohi lasta Zackil kõik ära rikkuda,"

"Kõik?"

"Sinu ja Caro..."

"Ära ütle 'suhe'. Palun ära tee sina ka seda mulle,"