Minu olematu armulugu/Skinny Love

#21: See võiks ju olla ideaalne

Vahepeal siis sain uue osa valmis. Pole küll eriti pikk, vabandust, aga pole eriti aega ja mõte ei jookse eriti :/ Aga noh, minu arust see oli ideaalne koht lõpetamiseks ka. Proovin järgmise osa pikema teha ;)

Mõtlesin, et ei hakka mingit hullu lõpupeo kirjeldust tegema, kuna .. noh, ütleme ausalt - selles loos on minu jaoks tähtsam Jasoni ja Caroline'iga toimuvad asjad, mitte kõik ülejäänu. Võib-olla pole see just kõige parem kirjutusviis, aga te siis öelge, eks ole!?

Aitäh kõigile neile, kes vahepeal mu lugusid lugema hakkasid ning nüüd aktiivselt hindavad ja kommenteerivad :) Väga tähtis on see.

Praegu vist rohkem polegi midagi öelda... Nautige:

***

Närviliselt kortsutasin kleidisaba enda käes. Kohe-kohe olin valmis püsti tõusma ja kätte saama oma põhikooli lõputunnistuse ja diplomi.

Kuid see polnud kaugeltki põhjus närveldamiseks. Kaugeltki mitte.

***

Nädala alguses

Caro, sa pead seda tegema. Sa pead.

Juba pool tundi pidasin sõda iseendaga, põhjuseks Jasoniga rääkimine. Kuid mitte lihtsalt rääkimine, üldsegi mitte.

14. detsember oli päev, kui ma teadsin, et pean Jasoniga rääkima sellest vestlusest, ning ometigi ei suutnud end veenda talle kirjutama.

Ohkasin vaikselt ja alistunult. Ma tõepoolest pean seda tegema.

Avasin värisevate kätega msni ning otsisin sealt üles Jasoniga.

Nagu teda oleks sealt kaua otsida.

Topeltklõps ja msni-aken oli avatud. Hingasin sügavalt välja.

"Ommik," Jõudsin kahtlasele järeldusele, et kui ma kasutan tema tavalist väljendit, saan juurde tema enesekindlust. Väga kahtlane, kas pole?

"Tere," 

See-eest tema on nüüd hoopis teine. Oh... "Mis teed?" Sest sa ei saa tuimalt oma crushile kirjutada, et pead temaga rääkima.

Naeratasin omaette, kui nägin, et ta kirjutab. Et me siis jätame täna selle ignoreerimismängu vahele... Tore.

"Netis. Keemia. Jalgpall... Midagi eriti."

Tõepoolest ei "midagi eriti". Polnud just Jasoni stiilis küsida minult vastu, mida mina teen.

Kuid see pole praegu tähtis.

"Okei." Kirjuta, Caro, kirjuta see välja, sa õnnetu tüdruk. "Kuule, selline asi on, et .. mida sa teed järgmine laupäev (19.detsember)?" Hingasin pahinal välja. Tehtud.

Mõned sekundit valitses "vaikus". Siis ta kirjutas: "Magan arvatavasti, mis siis?"

Kas ma võin liituda..? Oh, Caro... "Oleks vaja kokku saada. Rääkida ja nii,"

Taas möödus paar hetke enne, kui sain vastuseks: "Ahah," Kui ta sellele mõned sekundid midagi ei lisanud, hakkasin juba paanitsema ja vihaseks minema, et ta jätabki selle nii. Kuid võib-olla tal kõlksatas peas tol momendil midagi. Et see pole niisama ninnu-nännu vestlus. Et see tõepoolest on midagi tähtsat.

"Kas meil on reedel lõpupidu otse pärast seda aktust?"

Tõepoolest, Jason, mis sul viga on? Sa ikka pead vahetama teemat, kui me liiga otseseks lähme. Kuid erinevalt temast vastasin mina küsimustele otse. "Ei, see on kuus või kaheksa, ma täpselt ei mäleta,"