Saladuslik

Saladuslik - 4. osa

Theresa läks õhtul magama suure segaduse, hirmu ja natukese põnevusega. Ta tahtis teada, mida see kõik tähendab. Samas oli ta suures segaduses ja kartis, kas mitte kõik see pole lihtsalt nali? Lucy kustutas oma toas tuled ja varsti mõistis Theresa, et õde on magama jäänud. Ka ta ise jäi varsti magama.

Ta oli suures tühjas ruumis, seinad olid hallid, mitte ühtki akent. Ruumi nurgas oli puidust laud ja kaks tooli. Theresa liikus laua poole. Uksest tormas sisse Thomas, kes hingeldas nagu oleks just jooksnud poolmaratoni. Ta sulges enda seljatagant raudukse ja kõndis siis Theresa poole.
"Jumal tänatud, et sa siin oled!" ütles poiss Theresale ja kallistas teda. Theresa lükkas poisi eemale.
"Millest sa räägid?" küsis Theresa.
"No, ma mõtlesin, et enne homset peaksid sa midagi enne ka kuulma. Muidu saad täieliku šhoki." lausus Thomas.
"Mida kuradit?!" hakkas Theresa närviliseks muutuma.
"Rahu... Istume? Ma saan siis rääkima hakata..." pakkus poiss välja. Seda nad ka tegid. Kui nad laua äärde istusid vaatas Theresa Thomast vägagi tähelepanelikult. Ta tahtis teada saada iga pisiasja.
"Räägid nüüd või?" nõudis Theresa, pärast pikka vahtimist.
"Ja... Aga sa pead lubama, et sa ei hakka karjuma, süüdistama või ma ei tea mida tegema!" küsis Thomas
"Okei ma luban." ütles tüdruk, kuigi teda väga ei huvitanud, sest ta tahtis lihtsalt, et Thomas rääkima hakkaks.
"Okei..." poiss hingas sügava ohke ja hakkas siis rääkima:
"Kunagi ammu, siis kui Maa oli veel oma eluaja alguses, olid Maal esimesed inimesed. Nad õppisid kasutama asju teisiti. Nad olid algatajad sellistele asjadele nagu, tuli, vesi, õhk ja elekter. Kõige vanem element on Õhk, esimene, kes seda kasutama õppis sai ka oma nime selle järgi. Tema järglased on praegu mööda maailma laiali. Nemad suudavad taltsutada õhku. Siis tuli Vesi ja siis Tuli. Tuli tegi kõigile kurja ja tahtis maailma võimu endale. Missest, et kõik olid esialgu üritanud hästi läbi saada ja valitsesid Maad võrdselt. Viimane, kes maailma nelja Elemendi hulka pääses oli Elekter. Sina oled elektri esimese, niiöelda omaniku, Elektra järeltulija. Terve su pere on Elementidega seotud. Kuid veidi teisiti. Su ema on Õhu järeltulija, sinu õde on temalt oma võimed saanud. Su isa on Elektra järeltulija, samuti nagu sina. Sinus on ka veidi Õhku aga enamuses oled sa Elektra..." rääkis Thomas. Theresa avastas ennast suu ammuli Thomast vahtimas. "Mida kuradit?!" Mõtles Theresa. Ta oli Maa esimeste inimeste järeltulija, nemad suutsid Nelja Elementi taltsutada.
"See võib esialgu imeliku ja mõistmatuna tunduda. Sa ei oleks sellest tohtinud teada saada, enne kui oled 18. Aga sündmused on liiga kiirelt edasi arenenud ja me vajame sinu abi." ütles Thomas. Mis sündmused?
"Tuli on hakkanud liitlasi koguma..." ütles Thomas vaikselt. "Kui sa mõtled, mis elemendist ma pärinen siis ma olen vesi ja õhk. Ema vesi, isa õhk. Ainuke laps peres, sain mõlemad võimed."
"Miks ma peaks sind uskuma?" küsis Theresa solvunult. "Miks ma peaks uskuma mingit Nelja Elemendi juttu ja sellest, et mingi paganama Tuli on hakanud liitlasi koguma? Kust ma tean, et see kõik pole mingi nali?"
"Sa pead mind uskuma. Mäletad pilti millele ma ilmusin? Seda näed ainult sina, su ema ja su õde. Need, kes on Elementide Õhuga seotud. Tänu sellele saan ma ka su mõtteid lugeda." ütles Thomas.
Theresa hakkas vaikselt asjast aru saama kuigi ta ei teadnud veel kõike.
"Miks te minu abi vajate?" küsis Theresa kahtlustavalt. Samal ajal läks uks pauguga lahti ja sealt jooksis sisse üks mustade juustega tüdruk ja üks tumedate juustega poiss. Nende silmad olid täis viha ja kui nad märkasid Thomast lükkasid nad ukse kinni ja kõndisid laua poole.
"Theresa... Pea meeles kõik, mis ma praegu rääkisin on tõsi! Pane kõik kirja!" karjus Thomas, kui tundmatud teda ukse poole tirisid.
"THOMAS! MIDA NAD SINUST TAHAVAD?!" karjus Theresa, kuid Thomas ei üritanudki vastu hakata. Ta ainult naeratas.
"THOMAS!!" karjus Theresa, aga Thomas nagu ei kuulnudki. Kui uks pauguga kinni läks, hakkas Theresa paaniliselt väljapääsu otsima. Ta tundis ennast vastutavana selle eest, mis just juhtunud oli. Ta karjus mitu korda veel Thomase nime, aga asjatult...

Vesi, see oli igal pool. Ta ahmis õhku ja tõusis istuli. Toa nurgas põles väike lamp. Ta huugas kuumusest. Voodi serval istusid Lucy ja Kaya, nad vaatasid Theresat mureliku näoga. Lucy oli pigem kahtlustav. Kaya oli talle just klaasitäie vett näkku visanud
"Theresa! Lõpuks!" hüüdis Kaya, kui oli näinud, et Theresa lõpuks asjast aru sai.
"Sa karjusid läbi une Thomase nime..." ütles Lucy kahtlustava näoga.
"Kuidas sa siia said?" küsis Theresa Kayalt.
"Sellest hetkest, kui sa karjumisega alustasid, kutsus Lucy mu siia..." ütles Kaya ja suunas pilgu Lucyle.
"Sa hakkasid lampi seda nime kordama ja tõmblema, ma ei osanud muud teha, kui seda et ma helistasin Kayale ja kutsusin ta siia." rääkis Lucy.
Theresa tundis kuidas ta hakkab lõpuks asjast aru saama. See oli Thomas, kes tahtis, et ta üles ärkaks. Ta tahtis, et ta paneks kirja kõik pisiasjad, enne kui kõik unes nähtu ununeb.
"Minuga on nüüd korras... Kas ma saaks edasi magada? Homme on ju ikkagi kool." ütles Theresa, sest ta tahtis võimalikult kiiresti kõik üles kirjutada.
"Võin ma ööseks siia jääda? Ma lähen enne kooli kodust läbi..." küsis Kaya.
"Ja, maga elutoas." ütles Lucy.
"Aitäh!" lausus Kaya ja suundus elutuppa.
"LUCY MA VÕTAN SELLE TEKI!" hüüdis ta elutoast.
"Jaa!" hüüdis Lucy vastu. Ta istus siiamaani Theresa voodi serval. Ta tõusis püsti ja tõmbas ukse kinni.
"See juhtus jah?" küsis Lucy.
"No kui sa mõtled midagi Elementidest ja mingist hallist ruumist siis küll.." vastas Theresa nähvates. Ta ei saanud aru miks keegi talle varem ei rääkinud.
"See juhtub meie kõigiga..." jätkas õde.
"Sinu omast ma küll midagi ei mäleta." ütles Theresa.
"Jah, sest sa olid üksi siin ja ma vanemate juures..." vastas Lucy.
"Okei, aga sulle ei räägitud midagi sellest, et Tuli on hakanud liitlasi koguma?" küsis Theresa
"Ei, sest siis see nii polnud. Ja ma sain siukse 'unenäo', kui seda võib selleks nimetada, ka hiljuti. Nii antakse meile teateid edasi." rääkis ta edasi.
"Kes sulle teateid annab?" küsis Theresa uuesti
"Üks tüdruk Ryana. Ta on Õhust." ütles Lucy.
"Miks mulle siis Thomas teate andis? Ta on ju Vesi ja Õhk?" tundis Theresa veel suuremat uudishimu.
"No nagu ta sulle vist mainis... Asjad on muutumas... Ja peale selle saavadki ainult Õhuga seotud unenägudes käia." rääkis Lucy vaiksemal toonil. "Proovi nüüd magama jääda..."
"Hea küll, aga enne seda üks küsimus veel." ei tahtud Theresa lõpetada. "Mida Elektra järeltulijad teha saavad?"
"Niiet sa oledki siis Elekter... No nendel on suur seos Veega, sest vesi ja elekter kokku... Pole just kõige parem kooslus mh? Kui Thomas oleks üleni Vesi, ei saaks te vist suhelda, või vähemalt ei saaks ta sind kordagi puutuda. Ma räägin sulle veidi Elektrast. Ta oli kõige viimane, kes Elementide hulka pääses, seda sa vist tead. Ja ta oli peale selle veel ainuke naine kolme mehe kõrval. Sellepärast on nimi ka naise, mitte mehe oma: Elektra. Elektra järeltulijad on ühed haruldasemaid. Enamasti on Elementidest pärinenud ikkagi peamiselt Õhust või Veest. Alguses, nagu nad seda nimetavad, olid rasked ajad. Tuli tahtis võimu ja Elemente ähvardas kadumine. Peaaegu täieliku hävinemise äärel, sai Tuli aru, et kui nad tahavad, et Maa saaks jätkata oma tööd nii nagu praegu, peavad kõik neli Elementi tegema koostööd." jutustas Lucy Theresale nagu unejuttu. Theresa haigutas.
"Sa pidid rääkima mida Elektri omad teha saavad..." tuletas Theresa Lucyle meelde.
"Seda ma tegelikult ei tohiks, seda peab rääkima Thomas." ütles Lucy.
"Okei, head ööd!" lõpetas Theresa kiirelt vestluse ja hakkas magama jääma. Üles kirjutada tal asju vist polnud vaja. Lucy võis talle iga kell kõik üle korrata, kui vaja. Seda Thomas vist ei mõistnud, et Lucy saab ju ka veel rääkida.
Theresa uinus teist korda, seekord ilma unenägudeta.