Saladuslik

25. "Ära puutu mind!"

Tuli oli peaaegu kustutatud. Õpilased olid ikka šhokis. Mõned olid juhtide soovitusel otsinud ööbimispaiga, kuniks elamispaiga probleem lahendatud saab. Theresa ei suutnud ikka veel uskuda, mis just juhtunud oli.
Ta kõndis siiajäänud õpilaste seas ringi. Lucy polnud ainus, kes tules oma elu kaodanud oli. Oli teisigi noori, kes oma toakaaslase järgi šhokis, kuskil äärekivide peal istudes nutsid. Ther sai kõigest ümbritsevast aru, aga kõik oleks olnud nagu udu sees. Ta ei näinud figuure selgelt ja kuulis sõnu kajavatena. Ta oli just kaotanud oma fake õe, eluaegse sõbranna.
"Theresa... Me peaks ka hakkama ööbimist omale otsima," kuulis tüdruk oma selja tagant kajavat häält. Katrina oli juba paljudega suhelnud ja teadis olukorrast veidi rohkem. Ther noogutas vastuseks. Nad hakkasid kesklinna poole liikuma. Kat, Ollie, Thomas, Theresa ema ja isa. Kõndides eemale Akadeemia varemetest, nägid nad ka paljusi teisi, kes hakkasid lahkuma. Järsku tõmbas keegi Theri seltskonnast eemale. See oli Jace.
"Jace... Mida pekki sa siin teed?" küsis Ther tuimalt, kui oli poisi ära nutetud silmi näinud ja aru saanud, kellega räägib.
"Theresa... Mul on väga kahju... Ma ei tahtnud..." sonis poiss hirmust.
"Jace... Millest sa räägid?" küsis Ther nina krimpsutades.
Samal hetkel astus Jace'i selja tagant välja Sebastian. Theresa silmad muutusid suureks ja ta astus ehmatusest kaks sammu eemale.
"Jace..." lausus tüdruk ja vaatas poisile otsa.
"Ther... Ma ei tahtnud... Ma tõsiselt..." värises Jace. Ther astus poisile lähemale, silmis ahastus, põlgus ja vihkamine, ning lõi siis poissi käega näkku.
"See oligi siis see, millest sa mulle rääkida ei tahtnud, jah?" lausus Ther ja jooksis oma seltskonna juurde tagasi, kes olid teiste siiajäänute juurde tagasi läinud.
"Tere!" irvitas Sebastian ja astus käed avatuna rahva keskele.
"Head aega!" karjus keegi rahva seast põlastusega.
"Ei pea nii kuri olema!" kurjustas Sebastian. "Nagu te näete oleme, me suhteliselt võimsad ja saame teid mõjutada," irvitas poiss ja näitas näpuga Akadeemia peale.
Rahva vahelt ilmusid välja Emmy, Jake ja Samuel.
"Sebastian, mida sa korraldad?" küsis Jake.
"Me tahame oma kohta Peakorteris tagasi!" hüüdis keegi Leekide poole pealt.
"Te teate ise ka, miks seda teil siin enam pole!" vastas Emmy ja võttis koha sisse Jake kõrval.
"See on ebaõiglane!" karjus Caylah. "Te peate laskma meil ennast tõestada!"
"Te just tõestasite ennast!" astus nüüd Theresa välja. "Te põletasite maha meie residentsi! Te lasite süütul noormehel meie järele nuhkida, panna mind temasse armuma, avaldama talle Akadeemia asukoha, selleks, et tema saaks selle teile edasi öelda. See on haiglane! Te ei saa üldse oma vigadest aru! See näitab, et te ei kahetse minevikus tehtud vigu absoluutselt!"
"Theresa..." raputas tüdruku isa pead ja takistas tütrel edasi rääkida.
"Jace... Ma ütlesin sulle, et sa ei pea teda ära võluma!" pööritas Sebastian silmi. "Kõigiga ei pea flirtima. Vaene tüdruk armus sinusse lootusetult!" irvitas ta.
Theresas kasvas viha, ta vaatas korraks Katrinale otsa ja kõndis siis Sebastiani juurde, et talle midagi halba teha.
"Sebastian... Sa oled täielik argpüks! Miks sa mind ise võrgutama siis ei tulnud?" küsis Ther ja hakkas kutti lööma, kuid tundis käes valu. Sellegipoolest ei lõpetanud ta oma löögikatsetust. Sebastian jõudis hetk enne lööki tüdruku käe peatada, kuid karjatas kohe pärast käe puudutamist ning kukkus märjale asfaldile pikali.
Ther vaatas oma kätt, kust kiirgas elektrisinist valgust, kuid see ei kõrvetanud enam nii nagu tavaliselt, kui käsi samat värvi oli. Caylah jooksis Sebastiani juurde.
"Mida sa tegid?" küsis Caylah ja keeras Theresa käeselja enda poole. Kuid ka tema sai nagu elektrišhoki ja kukkus Sebastiani kõrvale pikali.
"Tüdruk tahab kakelda!" karjus üks mees Leekidest.
"Ei taha!" tahtus Ther ahastusest hüüda kuid tema kurgust ei tulnud häält. Inimesed hakkasid närvi minema ja tahtsid üksteisele kallale minna. Katrina jooksis tüdruku juurde ja hakkas temalt käest kinni võtma, et teda rahvamassi juurest eemale viia.
"Ära puutu mind!" karjus Ther, endalegi ehmatuseks. "Vabandust... Ma ei taha sulle haiget teha..." lausus tüdruk siis vaiksemalt. Kat lihtsalt noogutas ja suunas Theri märatsevast rahvamassist eemale. Mõned olid juba oma võimed demonstreerima hakanud.
"Ther... See siin ei tähenda head, ma pean su siit eemale saama," lausus Katrina ja hakkas Akadeemiast eemale jooksma.
"Okei, ma saan aru..." sõnas Ther, olles šhokis iseenda võimetest ja sellest, mis tema selja taga just juhtuma hakkamas oli. "Aga teised?" jäi tüdruk siis järsku seisma.
"Nendega saab korda! Ma luban!" kiirustas Kat.
Nad hakkasid eemale jooksma heade ja pahade vahelise võitluse juurest, kuid see polnud nii lihtne. Oli vaja läbi pääseda Leekide pealetungist, ehk siis hakkasid tüdrukud jooksma otse nende suunas. Leegid võtsid seda, kui rünnakuna ja jooksid headele vastu, käte vahel tulekerad.
"T! Sinust vasakul!" karjus Kat, sest keegi Leekide poole pealt oli suunanud tulekera otse Theresale. Tüdruk kükitas kiirelt ja jäi märga asfaldit silmad pärani vahtima.
"Theresa liiguta ennast siia poole!" hüüdis Kat, kes oli veest tekitanud barjääri, mis tüdrukut tule eest kaitses. Theresa rullis ennast mööda asfaldit Katrina veeseina poole. Üks leek lendas veel tüdruku poole, Ther tõusis kiirelt püsti ja jooksis veeseina taha, tundes selja taga kuuma õhku, mis tuli hetk tagasi temast möödunud tulekerast.
"Me peame neist läbi saama..." lausus Kat ja hakkas otsejoones Leekide vasturünnaku poole jooksma. Nüüd oli veeseinast saanud suur veemull, mis kaitses tüdrukuid iga nurga alt.
Paremal sai üks naine Leekidest tugeva veejoaga pihta ja kukkus õhupuudusest pikali. Ther vaatas itsitades Katrina poole, kes ümbritsevat siiski hirmuga jälgis.

Tüdrukud olid jõudnud jõeni, mis Londinist läbi voolas. Thamesi jõgi oli kiire vooluga. Kat suunas Theri kaldaäärsele jalakäijate rajale.
"Mis me nüüd teeme?" küsis Theresa hingeldades. Katrina toetas ennast vastu käsipuud.
"Loodame, et nad meile ei järgne... Ja siis lähme hotelli... elementide hotelli, kuhu tulevad ka su vanemad, su vend ja minu vend..." ohkas tüdruk vastuseks.
"Aga mis veel edasi saab?" päris Ther edasi.
"Ma ei tea... Ilmselt peavad nad oma 'lahingu' lõpuni ja siis hakatakse edasi vaatama. Leegid ilmselgelt tahavad Tuld Peakorterisse tagasi..." Kat tegi oma jutus pausi, "kui nad oma koha tagasi saavad siis on täielik põrgu... Keegi nende seast saab 'asevalitsejaks', kui Jakega peaks midagi juhtuma, sest nemad on tegelikult tähtsuselt teised Elementlased..."
Ther kuulas sõbrannat ja ei osanud midagi vastata.
"Tule, me peame hotelli minema," lausus Kat ja oli valmis uueks jooksuseansiks, seekord suunaga elementide hotell - Elementla.

Ther polnud harjunud pikalt jooksma ja hingeldas Katrina kõrval. Katil oli hea vorm, Theresal mitte nii hea ja pikemad jooksmised ei käinud tema päevarutiiniga kaasa. Kui Ther oli kindel, et annab kohe alla ja hakkab kõndima, tegi seda hoopis Kat.
"Siit natuke veel edasi, seal on park, kus on üks lehtla..." suunas Kat neid edasi.

Varsti jõudsid tüdrukud nimetatud pargini. Kat aeglustas sammu. Õues polnud veel valge ja park tekitas sõbrannades kõhedust. Oksad praksusid jalge all ja selgest taevast paistis kurjakuulutavalt hallikasvalge kuu. Järsku oli puude vilust näha mingit inimese varju, mis liikus tüdrukute poole. Kat haaras Theresal käest ja tõmbas tüdruku põõsa taha peitu. Hinge kinni hoides jälgisid nad inimest, kes neile aina lähemale tuli. Lombaka kõnnakuga, käes reha, kõndis inimene nende poole. Varsti oli selgelt eristatav, et tegemist oli mehega. Pargivaht.
Mees oli peaaegu nende peidupaiga juures ja Kat hoidis Theril ikka käsivarrest kinni. Tüdrukud liikusid põõsa taga vasakule, sest paremalt oleks pargivaht neid varsti märganud. Järsku komistas Kat juurika otsa ja kukkus suure sahinaga kõhuli muru peale. Pargivaht jäi seisma ja keeras ennast müra suunas.
"Kes seal on?" küsis mees.
Ther hoidis hinge kinni ja oli Katil käest lahti lasknud. Kat oli ikka veel kõhuli maas. Sõbranna liigutas suud, sest rääkida ei saanud. Selgelt eristatavad olid sõnad: kolme peal jookseme!
"Üks...Kaks...Kolm!" sosistas Kat, tõusis kiirelt püsti ja hakkas pargi teises suunas täiel kiirusel jooksma, Ther tema järel. Theresa märkas umbes saja meetri kaugusel olevat lehtlat, millest Kat rääkinud oli.
Ther haaras lehtla postist kinni ja peatas sellega omal hoo, millega ta väikesest trepiastmest üles saanud.
"Vaata järgmine kord kuhu sa astud," kurjustas Ther hingeldades.
"Sorri..." vabandas sõbranna ja võttis taskust välja samasuguse pulga, mis Jace'gi, kui nad New Yorki olid jõudnud.
"See on mingi võlukepike või? Jace'l on ka selline..." muigas Ther ja märkas sellegi puidust pulga peal Katrina nimetähte K.
"Meie kutsume seda Teraks," naeratas Kat ja joonistas sellega õhku mingi kujutise. Tera otsast kiirgas valgust ja sellega jäi õhku peenike valgusjutt. Ther jälgis nii imestunult ja kiindunult sõbranna tegemist, et ei märganud, et nende ümber polnud ühel hetkel enam park, vaid hoopis inimeste sagimine. Nad olid jõudnud Elementlasse - ainukesse Elementlaste hotelli maailmas.