Saladuslik

11. "Oled sa kunagi sobinud või?"

"Ulataksid sa mulle palun mett?" küsis Ollie ja Theresa sirutas käe meepurgiga poisi poole. Charlotte oli teinud hommikusöögiks imemaitsvaid šhokolaadi pannkooke.
"Denks.." lausus Ollie ja hakkas oma pannkoogihunnikule lusikaga mett peale määrima.
"Nii...Mis plaan teil on? Ma kuulsin sellest Elektrilisest." küsis Jace unise häälega, samal ajal piima klaasi valades.
"No... Theresa peaks ju tunnetama seda tüüpi. Ja kuna me teame, et ta on siin Miamis, siis me mõtlesime, et me tuleme siia ja lihtsalt käime ringi, kuni Theresa midagi tunneb." rääkis Thomas.
"Miami on umbes sada ruutkilomeetrit suur... Kui sa tahad kõike siin läbi kammida läheb sul sellega kevadeni." ütles Charlotte hoiatavalt.
"Teine võimalus on oodata midagi, mis vihjaks tema asukohale." pakkus Lucy
"See on vist kõige parem. Uued ei suuda ennast väga talitseda, eriti siis, kui Elekter neid tõmbab. Nagu sind Theresa seal betoonpõrandaga põrgus." ütles Kat.
"Siis tuleb lihtsalt oodata." ütles Thomas ja pani ühe pannkoogi tervelt suhu, mille peale tal kõik mesi mööda lõuga alla vajus. Ta haaras salvrätiku, kuid see kleepus mee külge kinni.
"Varajased jõulud!" hüüdis Jace.
"Ole vait!" naeris Thomas.

"Kuulge... Mul on üks mõte, mida me teha täna võiksime." pakkus Jace välja, kui kõik päikeselisel terrassil kohvi jõid.
"Ma töötan koreograafina ühes Miami tantsustuudios. Täna õhtul on Olympia teatris esietendus. Te saaksite asja lava tagant jälgida." jätkas ta oma juttu.
"See oleks nii lahe." ütles Kat kiirelt. Jace oli seekord mõelnud balletti ja pole üllatus, et Kat sellest vaimustuses oli.
"Lisaks saaksin ma teile teha ekskursiooni terves teatris." venitas Jace.
"Saaks me kohe minna, mul on tegelt juba igav." teatas Kat. Hetk tagasi oli ta siia terrassile jääda tahtnud terveks päevaks. Jace vaatas kella.
"Mnjah, proovid on alates kella kolmest, kell on kaksteist." ütles ta.
"Et siis...?" küsis Kat, võib-olla oli see tearti tutvustamiseks liiga lühike aeg.
"Minge pange riidesse ja olge kümne minuti pärast autos." lausus ta ja Kat hüppas poisile kaela.
"Ma tahaksin, et sina oleksid mu vend!" ütles ta Jace'le.
"Issand jumal, Kat, rahune maha! Ma ei sobi enam või?" küsis Ollie.
"Oled sa kunagi sobinud või?" mõnitas Kat oma venda. Tõusis seejärel püsti ja liikus kohvitassiga köögi poole. Ollie tegi sama ja ukse peal tõukas ta õrnalt tüdrukut. Katrina näpistas poissi karistuseks. Itsitades kadusid nad ukse vahelt sisse, ka kõik teised naersid.
"Noh... Hops-hops nüüd püsti!" hüüdis järsku Jace ja kõik hakkasid liigutama.

Kohvitassid kööki, pesumasinasse. Siis teisele korrusele. Theresa vahetas oma outfiti teiseks. Tal oli kaasas kokku kolm paari riideid. Ühed, mis praegu seljas lendasid pessu, uus kollase ja valgega maika selga, pikad mustad retuusid ja ketsid, mis tüdrukul all korrusel olid, läksid selga. Ta tõmbas peale veel pika kampsuni, haaras raha ning telefoni ja juba hüppas ta trepist kaks astet korraga alla.

Sama autoga, millega nad olid õhtul siia sõitnud nad ei läinud. Nüüd läksid nad Charlotte autoga: see oli suur kastiga Jeep. Tumepruun.

"Hüpake kasti!" hüüdis Charlotte.

"Siia vä?" küsis Kat sellise häälega, et kui talle lisada roosad küüned, Gucci kuldne käekott, roosad tikk-kontsad ja hullult palju parfüümi oleks ta Barbie valmis.

"Jah, siia... Ameerikas tohib kastis sõita." ütles Jace ja hüppas kasti. Ta istus ja palus teistel ka seda teha.

Kõik chillisid auto tagakastis, kui Charlotte auto teatri juurde sõidutas. Sügisest polnud märkigi ja probleemid visati selleks lühikeseks sõiduks peast välja.
"Nonii soovilugu Katile!" hüüdis Charlotte ja keeras muusikat kõvemaks.
"Denks Char!" hüüdis Kat vastu ja hakkas naerdes laulma.
"She took my arm! I don't know how it happened." laulis ta sõnu. Jace ühines temaga:
"We took the floor and she said!" laulsid poiss ja tüdruk koos.
"Oh don't you dare look back, just keep your eyes on me. I said you're holding back. She said 'shut up and dance with me!" nüüd laulsid kõik juba koos. Auto sõitis inimestest mööda: mõned elasid kohe kaasa, mõned vaatasid neid nagu imelikke.
"This woman is my destiny. She said whoohoo, shut up and dance with me!"

Auto peatus teatri parklas. Kõik hüppasid välja ja Jace juhatas nad tagauksest sisse. Seal tuli neile vastu mingi noor poiss.
"Hei mees!" hüüdis ta Jacele ja nad tervitasid üksteist.
"Kes need on?" küsis ta
"Need on mu sõbrad, Lucy, Theresa, Thomas, Ollie, Kat ja mu õde Charlotte. Ma tõin nad etendust vaatama. Ma loodan, et sa ei pahanda..." ütles Jace
"Ei muidugi, mida iganes mu kunagisele toakaaslasele. Kuule ma tegelikult tahaks küsida, et kas Kelly läheb enne üksi või koos Simoniga? Kirjas oli, et läheb üksi, aga sa ütlesid mulle, et ta teeb enne duo ära." küsis mees murelikult.
"Enne koos Simoniga. Ja ütle Kellyle, et ta oma jalga ei vigastaks. Mäletad ju mis eelmine kord juhtus..." ütles Jace ja lahendas sellega probleemi. Ta suunas seltskonna edasi, mööda hämarat koridori treppidest üles.

"Nii siin on balletisaal." ütles Jace, kui nad olid pimedas treppidest üles jõudnud. See oli suur ja avar ruum, mille laes olid aknad. Valgusest siin küll puudu ei jäänud. Katrina lendles kergete piruettidega ruumi keskele ja istus siis maha, silmad samal ajal ringi käimas ja ruumi uudistamas.
"Miks ma Elementidega seotud olen?" küsis ta siis ja lasi pea norgu. Tantsimine vist väga meeldis talle. Miks ta siis kohe alguses õigetele katsetele ei läinud? Tegelikult polnud see tema süü.
"Kes seda teab? Mõnele on see nagu õnnistus, mõnele karistus. Päritolu ei saa valida." ütles Jace ja liikus mingite lülitite poole. Vajutas siis ühte nuppu ja laes, kus olid aknad, kattusid musta riidega. Riides olid väiksed augud ja nendest paistis päike lahedalt läbi. Päikesekiired langesid saali ja tekitasid valgusest triibud. Jace pani muusika mängima ja Kat, kes ikka veel põrandal istus, võpatas õrnalt.
"Mäletad?" küsis poiss.
"Miks ma ei peaks..." vastas Katrina naeruga ja tõusis püsti. Poiss ja tüdruk liikusid peegli ette ja hakkasid siis tantsima. Kõik liigutused olid ülisünkroonis ja muusikaga kooskõlas.
"Kava, mille nad eelmine suvi siin välja mõtlesid." sosistas Charlotte Theresale vaikselt.
Kui Katrina ja Jace tantsimise lõpetasid kallistasid nad üksteist.
"Te peate seda meile ka õpetama." nõudis Lucy.
"Aga siis peate te arvestama, et me oleme väga karmid treenerid." üritas Jace karmi nägu teha.
"Valudest te ei pääse." lisas Kat.
"Mulle sobib." oli Theresa nõus ja kõndis peegli ette. Jace hakkas pooltele samme õpetama ja Kat võttis teise poole seltskonnast enda hoolitseda.