22. "Ta on su toakaaslane või?"

222 39 0
                                    

Infoks teile nii palju, et hetkel on valmis 27 osa. Samas liigub jutt veel edasi, raamatu lõpp on teada. Selline soov teile: võikste kommenteerida ja vajutada seda väikest tähe märki pärast osa läbi lugemist. See tähendab mulle tõsiselt palju, hetkel on praegu mul tähekesi juba üle 300, siis see on minu jaoks väga suur summa.
Loost veel: jätan mõned niidiotsad siin lahtiseks, et siis kui neid järjes kokku tõmbama hakata. Järg tuleb muidugi siis kui on lugejaid ja huvilisi.
Olen suhteliselt kindel, et järgmisel kooliaastal saab sellest raamatust minu kooli loovtöö, seega võiksite kommenteerida, mida loost arvate. See aitab mul oma loovtööd paremini teha :)
Seniks aga suuuuured tänud kahe ja pooletuhande lugeja eest! Tänaksin teid kõiki eraldi, aga selleks läheks palju aega, mõtle siis nii, et see aitäh on mõeldud just sinule :) <3

Theresa avas vaikselt silmad. Toas polnud enam nii palju valgust, nagu siis, kui ta magama jäänud oli. Ka Simonit polnud enam tema kõrval. Alumiselt korruselt oli kuulda vee sulinat. Tüdruk sulges veel korraks silmad, ohkas ja tõusis siis istuli. Ta märkas kella, mis tiksus välisukse kohal. See näitas aega pool üheksa.
Theresa tõusis ja läks alumisele korrusele õppematerjali uudistama. Laual oli umbes seitse õpikut ja kümmekond vihikut. Kõige peal seisis paberileht tunniplaaniga. Enamus ained olid nagu tavakoolides: ajalugu, inglise keel, kehaline ja nii edasi. Samas oli paberi alumises servas märgitud, et pea iga aine on seotud siiski Elementidega.
"Ma vaatasin meie tunniplaani," lausus Simon, mille peale Theresa ennast kiirelt ümber pööras. Poiss oli hommikumantlis, juuksed märjad ja sassis ulatusid peaaegu tema ripsmeteni.
"Simon, jeez ära ehmata!" pahandas tüdruk.
"Sorri," sõnas Simon ja kõndis vannituppa tagasi.
"Mul on kõht räme tühi," ütles ta, kui Theresa oli saanud vaikselt kooliasju vaatama hakata.
"Kas siin mingit kohvikut ei ole?" küsis Ther nina krimpsutades. Nüüd tundis ka tema tühja kõhtu.
"Ukse peal on maja plaan,"
Ther kõndis selleni ja otsis plaanilt kohvikut. See asus teisel korrusel koos raamatukogu ja õpetajate osakonnaga.
"Ma käiksin ka duši all ära ja siis läheks sinna?" küsis Ther samal ajal, kui Simon vajutas fööni tööle.
"Sobib!" hüüdis poiss vastuseks.
Ther nägi, et Simon oli tema koti uuesti kokku pannud. Või tegelikult oli poiss tema riided kappi riidepuudele asetanud. Theresa võttis kapist veel viimase puhta outfiti, mis tal veel alles oli ja oli valmis duši alla minema. Simon kuivatas ikka veel juukseid.
"Mingi eit oled, et sa endal juukseid kuivatama pead või? Lase mind pessu ja kuivata hiljem edasi!" tänitas Theresa ja astus naerdes duširuumi sisse, Simoni selja taha. Poiss pööras ennast ümber ja jäi Theresa vastu seisma.
"Ma võin sulle ükskõik, kes olla," teeskles Simon naise häält ja lasi omale samal ajal föönist tuult näkku.
"Loll," naeris tüdruk, võttis poisilt fööni enda kätte ja astus tema kõrvale peegli ette. Ther manas endale ette võimalikult tõsise näo.
"Hello! It's me..." laulis ta fööni, mis talle näkku puhus ja juuksed lendlema pani. Simon ühines lauluga.
"I was wondering if after all these years you'd like to meet," mängis poiss kaasa.
Asi läks päris tõsiseks, kuni pärast refrääni mõlemad kõva häälega naerma hakkasid.
"Tõmba nüüd minema," naeris Ther ja tõmbas duširuumi ukse kinni.
Lõpuks sai ta ennast pesta. Ta võttis riidest lahti, kontrollides enne, kas puhas ja kuiv rätik on olemas ning pani siis vee jooksma. Tüdruk pesi juukseid mingi šampooniga, mille ta kapiääre pealt oli leidnud.
Kui ta ennast ära pesnud oli, kuivatas ta kõigepealt juukseid rätikuga ja pani need siis üles krunni. Rätik ümber keha, pesi ta ära näo ja pani omale natukene ripsmedušši. Siis kuivatas ta juukseid fööniga, pani riidesse ja oli valmis sööma minema.
"Mul on tunne, et me oleksime päris hot paar," lausus Simon, kui Ther oli duširuumi uksest välja astunud. Tüdruk muigas ja vaatas oma riideid: hall kampsun ja sinised teksad.
"Sa oled ausaltöeldes ka päris pandav," naeris Ther ja võttis siis poisil käest kinni ning nad asusid sööma minema.

SaladuslikWhere stories live. Discover now