Saladuslik

Saladuslik - 2. osa

Filmiks valiti "The Maze Runner". Terrassil istudes, teed juues ja filmi vaadates rääkisid tüdrukud ka juttu. Tehti lubadus, et filmi järge minnakse koos vaatama. Kaya on läbi lugenud kõik raamatud ja teab vägagi hästi, mis juhtub tema lemmikuga viimases osas... Theresa ei lubanud edasi rääkida, kuigi aimas juba ette, et keegi saab surma.

Hommikul ärkasid tüdrukud pööningul - Kaya toas. See oli samuti laest paari puidust talaga ja ühel neist oli küljes redel, mida mööda sai ronida üles. Kahe tala vahele oli tõmmatud teki taoline asi. Selle peal oli niisama mõnus olla ja näiteks lugeda. Theresa tundis väikest kadedust sõbranna peale, sest tal endal on toas ainult voodi, riidekapp ja laud. Kokku vähem, kui 12 ruutu. Kaya tuba oli Theresa alati mäletanud, kui eakohase paigana. Piltide pealt võis välja lugeda, et kui Kaya oli väiksem, oli tuba printsessiteemaline. Nüüd juba täiesti täiskasvanulik.
Kayal on vend - Christian. 12 aastane, läheb 7. klassi. Tema tuba oli samuti pööningul, aga suur katusealune oli tehtud kaheks ja kahte tuba eraldas üksteisest väike vahesein.

"Hommikust!" ütles Kaya kuna oli ärganud.
"Hommik!" vastas Theresa talle teeseldud väsimusega. Tegelikult oli ta üleval olnud vähemalt pool tundi.
"Pannkooke?" küsis Kaya.
"Jaa!" vastas Theresa, tal oli kõht üpriski tühi.
Tüdrukud läksid treppidest alla ja leidsid elutoast Christiani.
"Mis sa kodus teed?" küsis Kaya temalt üllatunult. "Ma sain aru, et sa oled maal..."
"Tsau, Theresa!" hüüdis poiss Theresale nagu poleks õde kuulnudki.
"Halloo!! Christian! Sa üldse kuulad mind?" hakkas Kaya veidi närvi minema.
"Jaa jaa ma kuulen, ma tulin koju, mul on täna võistlused. Sellepärast tulingi..." Rääkis Christian ükskõikselt.
"Sa pannkooke tahad muidu?" küsis Theresa temalt. Kaya tegi pärast seda küsimust facepalm'i, sest ta tahtis, et vend kobiks üles oma tuppa. Mitte ei jääks siia koos nendega sööma.
"Kaya ma nägin seda! Aga ja muidugi!" hüüdis Christian võidukalt, kuna oli õele ära teinud. Ta istus oma telefonis, televiisorist tuli Cake Boss.
"Ainult sellel tingimusel ma lähen üles ja ootan, kui teil pannkoogid valmis saavad, kui ma saan Theresaga nelja silma all veidi rääkida..." rääkis poiss edasi, veidi kahtlasel toonil.
"Jaa muidugi, lähme terrassile?" küsis Theresa sõbralikult.
Christian ja Theresa läksid terrassile ja istusid aiatoolidele.
"No... On üks tüdruk..." hakkas Christian rääkima.
"KAYA SEE ON TÕSINE ASI, EI KUULA PEALT! SU VEND VAJAB ABI!" karjus Theresa Kayale, kuna oli tüdrukut läbi akna näinud.
"No mis selle tüdrukuga on? " küsis Theresa poisilt.
"Mis abist sa räägid?" küsis Christian tüdrukult näoga 'mida kuradit sa ajad?'
"No sa ütlesid, et on üks tüdruk..." vastas Theresa.
"Jaa aga ma ei mõelnud üldse midagi sellist..." Christiani rohelistest silmadest luges tüdruk välja, et too ei valetanud.
"Ma nägin linnas ühte tüdrukut..." rääkis Christian, nagu kardaks kedagi või nagu ei julgeks ta seda Theresale öelda.
"Ta nägi välja täpselt nagu sina..."
Theresa hüüdis kiirelt "See järelikult olingi mina! Suhka küll..." kasutades Labürindijooksja väljendit.
"Eiei, ma ei räägiks ju seda sulle, kui ma ei arvaks, et see oli imelik. Ma jooksin selle tüdruku juurde ja tahtsin talle... sulle tsau öelda. Aga kui ma temani jõudsin ja rääkima hakkasin, lükkas ta mu teepealt eest ja ütles, et ta ei tunne mind. Ma jäin sinna lihtsalt seisma ja mõtlesin, et sa teed lihtsalt nalja." rääkis Christian edasi.
"Millal see täpsemalt oli?" küsis Theresa poisilt.
"Laupäeval." Vastas Christian talle.
"Ma olin laupäeval Tallinnas, see ei saanud mina olla..." rääkis Theresa kiirustades.
"No ma arvasin, et sa peaksid seda teadma..." ütles Christian, kartes tüdruku järgmist tegu.
"Ja, ei aitäh, et sa ütlesid." lausus Theresa Christianile vastu, olles ise hullemas segaduses, kui matemaatikatunnis. Kes pagana päralt näeb välja täpselt nagu tema, aga pole seda?

"Kõik korras?" küsis Kaya, kui Christian ja Theresa tuppa läksid.
"Ja, muidugi..." ütles Theresa Kayale, et too muretsema ei hakkaks. Christian vaatas Theresale silma, samal ajal trepist üles minnes.
"Mis see oli?" küsis Kaya. "Ma nägin seda pilku!" nõudis Kaya vastuseid.
"Meie väike saladus!" ütles Theresa Kayale.
"Sa tuled appi pannkooke tegema?" küsis Kaya pirtsakalt.
"Ja ikka!" ütles Theresa talle, et sõbranna ennast liiga kõrvalejäetuna ei tunneks.

Kui pannkoogid valmis said, kutsusid tüdrukud ülevalt korruselt ka Christiani.
"Mis kell sul võistlus hakkab?" küsis Kaya vennalt.
"Neljast." vastas poiss, samal ajal pannkoogile moosi peale pannes.
"Ma pean mingi päev vanemate juurde minema." ütles Theresa, vihjates sellele, et ta läheb täna vanemate juurde.
"Okei, aga mis sa muidu esimesel selga paned?" küsis Kaya.
"...naiste jutud algavad..." ütles Christian naljatledes.
"Ole vait!" käskis õde venda.
"Ma mõtlesin täna minna šhoppama sinuga..." rääkis Kaya edasi.
Theresa mõtles mõni hetk, kas minna või mitte.
"Ja, muidugi, aga ma siis lähen õhtul vanemate juurde. Niiet tervet päeva meil pole." ütles Theresa viimase lause naljatledes.
"Okei." ütles Kaya tüdrukule vastuseks.
"Kas lõpetasite?" küsis Christian tüdrukutelt. Sõbrannad olid ta täielikult unustanud.
"Vist küll.." ütles Kaya õelalt.
"Okei, aga...pange siis minu nõud ka ära, mul hakkas kiire!" hüüdis Christian trepist üles joostes.
"Tule tagasi sa väike roheline muumitroll!!" karjus Kaya talle järele.
"Ma võin ise ära panna..." ütles Theresa.
"Ei ma võin ise ka, asi on põhimõttes..." lausus Kaya tüdrukule vastu.
"Ei ma saan aru tegelikult." rääkis Theresa, meenutades üht oma väikest sugulast Rose'i.

Kui tüdrukud olid nõud ära pesnud, läksid nad Kaya tuppa. Theresa korjas oma vähesed asjad kokku ja nad hakkasid liikuma. Tee peal pildistas Theresa Kayat.
"See, mulle just kirjutati eile õhtul... Meie klassi ei tule vahetusõpilaseks mitte ainult üks inimene. Vaid päris palju, niiet me võime omale sõpru saada. Nagu ma aru sain olidki nad rootsi-eestlased. Dired on mingid sõbrannad omavahel ja nad tahtsid lihtsalt koos ühe veerandi teha." rääkis Kaya
"Tore ju!" vastas Theresa elevalt.
"Jaa! Mõtle, kui seal on mitu poissi..." Kaya tahtis jätkata.
"Kaya! Stop!" ütles Theresa naljaga.

Poes valisid tüdrukud omale mitu kleiti ja läksid neid riietusruumi proovima. Kui nad ühtedega koos välja tulid, et neid vaadata, tegi Theresa mitu pilti. Lõpuks valis Theresa omale valge põlvedeni lihtsa kleidi, ilma õlapaeteta. Kaya võttis pika sinise kleidi.

Kodus pani Theresa kleidi kappi ja hakkas vanemate juurde minekuks kotti pakkima. Ta pidi seal olema kuni esmaspäevani. Lucy tuli tema tuppa.
"Tsau, kuule võin ma su fööni kasutada?" küsis ta.
"Ja. Mis kell sa minema hakkad?" vastas Theresa küsimusega.
"Ma ei tea. Sa?" lausus Lucy vastu.
"Ma mõtlesin, et läheks koos?" küsis Theresa.
"Ma arvan, et ma lähen autoga... Tuled ka?" ütles Lucy.
"Ja, anna siis teada, kui sa minema hakkad." lausus Theresa
"Okei." nende sõnadega lahkus Lucy Theresa toast.

Theresa pakkis kotti arvuti, telefonilaadija, raamatu, kampsuni, kaks paari pükse, kolm särki, rätiku ja kammi. Mõned asjad olid tüdrukutel ka vanemate juures olemas. Nad olid ju väiksena seal elanud.

Theresa jooksis autosse ja viskas koti tahaistmele. Nad sõidsid läbi linna ja jõudsid peagi vanemate koju. Ema oli õhtusöögiks teinud pitsat. Süües ja juttu rääkides jõudis aeg õhtusse. Kõik tahtsid filmi vaadata. Sätiti ennast diivani peale valmis. Isa tegi popcorni.
Theresa kodu oli alati olnud samasugune, nii kaua kui ta mäletab. Sinised kardinad, suur terrass, kamin, kööki ja elutuba eraldab valge läbipaistev lükatav uks. See oli kodu olnud Theresale 16 aastat. Üleelmise aasta Septembris olid tüdrukud eraldi kolinud. 11. september saab Theresa 18 aastaseks.

Filmiks valiti mingi komöödia, mille nime Theresa hiljem enam ei mäletanud. Kui film läbi sai oli kell umbes 9. Theresa pesi hambad, kammis juuksed ja läks arvutiga voodisse. Ta ühendas telefoni arvutiga ja tõmbas päeval tehtud pildid arvutisse.

Mõned toredad pildid jättis ta alles. Viimane pilt, mis oli tehtud poes tekitas Theresas kõhedust. Pildil olid sõbrannad poes, peegli ees, kleitidega. Kuid nad polnud peegli ees üksi. Theresa kõrval seisis pruunide juustega poiss, tal olid sinised silmad. Hall särk kirjaga "I Know", mille peale oli pandud must jakk, paistis hästi välja ja sobis poisi juustega. Jalas olid poisil pruunid jalanõud ja jalas tumedad teksad. Särgi peal olev tekst tekitas tüdrukus peaaegu kõige rohkem kõhedust. Poiss naeratas kavalalt.
Tema pildile oli jäänud keegi, kes pildistamise hetkel seal ise ei olnud.