Ma ärkasin kohutavalt halva enesetundega. Ma tundsin kuidas kõik võib ühe hetkega üles tulla. Mu mälu oli totaalselt null ja ma ei kujutanud ettegi mis juhtunud oli. Mu halb enesetunne pani mind veel enam eilset kartma. Ma ei suutnud midagi meenutada sellest ajast kui ma Carloselt dringi võtsin. Viimane inimene, keda ma mäletasin oli Parker ja peale seda oli tühi auk ja ma ei näinud peale seda oma tuttavatest kedagi, ma ei mäleta lihtsalt midagi. Ma võtsin kapilt oma telefoni ja vaatasin sõnumeid, sest neid oli mul ohtralt.
MARY:
23:46
Kus sa kadusid?SCOTT:
10:23
Saaks täna kokku? Meil on vist paljust rääkida.Ma kortsutasin selle sõnumi peale kulmu,kuid otsustasin ka viimast vaadata.
PARKER:
12:10
Oled kombes? Carlos veel kahetseb, et ta su jooki midagi toppis, ma luban.Mu suu vajus ahastusest ammuli. Misasja. Ma trükkisin kõigile kolmele vastused ja seejärel üritasin end jalule ajada, et Scottiga kohtuma minna. ma ei mõista, millest meil rääkida on. Ainus asi, millest ma väga kuulda ei taha on Ethan. Ma vahetasin riided ja pesin enda näo puhtaks. Kui ma ükskord taipasin kella vaadata, selgus et kell on kohe kohe saamas kaks, ma olin lubanud Scottiga kell kaks lähedalasuvas kohvikus kokku saada. Mu õnneks asus see piisavalt lähedal, et sinna jala minna, ma poleks ilmselt suutnud bussiga sõita.
Ma panin nagu alati oma traditsioonilised tennised jalga ja panin telefoni teksade tasku, selga panin sama nahktagi, mis eilegi. Ma jõudsin kohvikusse 14:17. Ma otsisin silmadega Scotti ja leidsin ta ühest tagumisest lauast. Ma läksin kiirkõnnil temani ja võtsin tagi seljast. Ma istusin ta ette."Tsau," naeratasin ja Scott vaatas mind natuke üllatunult.
"Millest sa rääkida tahtsid?" naeratasin."A ma tegelikult tahtsin eilsest rääkida ja vabandust paluda," pomises ta ja ma kortsutasin kulmu.
"Oota, mida, mis eile juhtus siis?" ma olin täielikus segaduses.
"Sa ei mäleta? Sa suudlesid mind ja ma ei teagi miks ma läksin hetkega kaasa." ütles ta ja mu suu vajus lahti.
"Issand, anna andeks, ma ei mäleta seda, mul on nii piinlik." Ma tõmbasin näo punaseks.
"Palju sa jõid?" naeratas Scott.
"See faking Carlos toppis mulle midagi joogi sisse," ohkasin ja panin pea kätele.
"Mida ta tegi?"
"Jah.." pomisesin.
"Kui Ethan siin oleks.."
"Palun ei, ma ei taha hetkel temast rääkida." ohkasin "Kas ma tegin veel midagi?" küsisin ja juba kardsin vastust.
"Sa ütlesid, et ma meenutan sulle Ethanit ja siis jah.." ütles ta ja mul oli nii piinlik.
"Tõesti, mul on häbi,"
"Ei ole hullu, nüüd ma vähemalt tean, et me kumbki tegelikult ei tahtnud seda, mul langes kivi südamelt."
"Ma ei kujuta ette, mis seal toimus, kuidas ma koju sain üldse."
"Ma arvan, et Parker viis, sest ta läks Carlosele kallale ja siis kadus sinuga välja, ma veel mõtlesin et mille eest see noor kutt peksa sai," ütles Scott.
"Türa, ma olen totaalselt alla käinud," pomisesin "Probleemid kasvavad totaalselt üle pea."
"Mis toimub?" küsis ta.
"Koolis on raske ja ma mõtlen ja mõtlen ja ma ei saa noh, kas ta on mu vastu huvi tundnud??" ma pidin küsima.
"Ühe korra, eelmisel nädalal, ma ütlesin, et ma pole sinust peale Tema lahkumist kuulnud,"
"Aitäh," ohkasin.
"Ta tuleb kuu aja pärast tagasi," ütles Scott ja ma neelatasin .
"See ei oma tegelikult tähtsust,"
"Sa veel ju armastad teda?" küsis Scott.
"Oleks väär öelda, et armastan, saad aru, mul pole seda tunnet, mind lihtsalt huvitab mida ta teeb ja nii, aga ma ei armasta teda."
"Ma saan aru, mul on Mary vastu samasugused tunded." ohkas Scott "Kas tal on Derrickiga mingi teema või!?" küsis ta nii muuseas.
"Ma ei ütleks, pigem Mary üritab." Scott noogutas.
"Sa peaksid ka edasi minema,"
"Ma lähen." ütles ta.
"Kuidas on, teeme väikse kakao?"
"Sa mäletad veel mu eelistusi jah?" naeratasin.
"Kaks kakaod palun" hüüdis Scott müüjale.
"Kuidas ma saaks unustada, meil sa müüd ei joonudki kui kakaod,"
"Ei olnud nii,"
"Ma tean küll, mis oli, mina ostan endale kakao ja teie Ethaniga teete paki kakaopulbrist mõne päevaga tühjaks,"
"Sa pingutad üle," naersin.
"Eip, ma lihtsalt lisasin jutule särtsu," pomises ta ja ma turtastasin. Temaga oli nii vahva lihtsalt istuda ja suve või ehk talve meenutada, ma tundsin end nii koduselt, me olime ju mitu kuud ninapidi koos ja oli vahva üle pika aja pikemalt rääkida.
YOU ARE READING
Taeva sinas
Teen Fiction"Pilvede embuses"tegevused jätkuvad soojas Austraalias, mis saab Larast ja teistest tegelastest peale Ethani lahkumist? Uued inimesed, probleemid uues koolis, uued seiklused, tunded, lõbu ja palju erinevaid emotsioone. Kas vanad sõbrad jäävad või as...