"Kas tunned ära?" küsis ta kui oli autost välja astunud. Ma vaatasin teda pisarais silmadega ega osanud ta küsimusele vastata. Muidugi tundsin, ma ei saaks iial unustada kohta, kus ma veetsin oma esimese öö poisiga lihtsalt jutustades ja mu elu esimest siidrit rüübates. Siin kohas sain ma oma elu esimese pohmelli ja siin kohas sain ma teada, mida tähendab, esimene silmapilk.
"See tekitab minus nii vastakaid tundeid." pomisesin.
"Mulle ütleb see vaid seda, et kõik on õige." ütles ta ja kõndis mulle paar sammu lähemale.
"Ära vaata mind nii, see tekitab minus tunde.." pomisesin, kui suutsin õigel hetkel oma suu sulgeda.
"Ütle.." ütles ta ja ta suunurk tõusis.
"Nagu ma tahaks sulle kaela hüpata, sind hoida, kallistada ja unustada, et sa üldse ära läksid ja et me selle lõpetasime."
"Tee seda," ütles ta ja noogutas mulle.
Ma vaatasin teda ja pisar kukkus mu põsele. Pühkisin selle kiirelt ja naeratasin. Ma kõndisin tema juurde ja panin oma käed ümber ta kaela. Ma tundsin end rahulikuna, kui sain tunda ta uimastavat parfüümi. Ta surus oma pea mu kaela ja see pani mind naeratama.
"Ma ei jäta sind enam kunagi." ütles ta ja ma naeratasin.
Ma eemaldusin temast ja surusin oma huuled tema omadele. Suudlus oli rahulik ja tulvil pinnale tõusvaid tundeid. Mu kõhus lendasid liblikad. Ta käed liikusid mu pihale ja ta puudutus tekitas minus külmavärinaid ja kodutunnet.
"Ma olen nii kaua seda hetke oodanud." naeratas Ethan ja riivas oma õrna habemega mu põske.
"Mina ka, anna andeks, ma arvasin, et ma olen su minevikku jätnud" ohkasin.
"Minust sa lahti ei saa, ma olen nagu umbrohi, ma ei hävine." muigas ta ja ma langetasin oma pea ta õlale.
"Aitäh, et sa tagasi tulid," naeratasin ja võtsin ta käest.
"Tegelikult mind saadeti tagasi," ohkas ta, "Tead küll, mille pärast" ohkas ta.
"Ma tean," ohkasin. Miks peavad kõige paremad inimesed läbi elama selliseid asju. Miks. Ta on pidanud nii palju kannatama. Liigagi palju.
"Ethan!" ütlesin järsult.
"Mis, juhtus midagi?" küsis ta ja kortsutas kulmu.
"Tantsime.." ütlesin ja naeratasin talle.
"Scottil pole autos ühtegi plaati," tõi ta ettekäändeks ja ma naeratasin. Ma lippasin autosse ja võtsin oma kotist meie, the Melspi plaadi. Ma surusin selle talle vastu rinda ja ta naeratas.
"Kas see on see, mis ma arvan?" küsis ta ja ta silmad läksid suureks.
"See on see, mis sa arvad.." pomisesin.
"Meie oma plaat.." pomises ta.
Ta pani plaadi makki ja otsis loo, mille ta mulle jättis, kui ta Melbourne'i, arstile sõitis.
I never wanted to go..
Ma turtastasin lõbustatult.
"Tantsiksid minuga?" küsis ta ja ulatas mulle oma käe.
"Loomulikult," naeratasin ja ulatasin talle enda oma.
Me kõikusime keset lõkkeplatsi ja nautisime aega, mis meile antud oli.
"Kas sa mäletad, kui ma sulle lennujaamas otsa jooksin.."
"Kuidas ma saaks unustada," naeratasin. "Või seda, kui armukade sa oled, see on isegi kohutav.."
"Sa mõtled, kui ma Parkerit lõin?" küsis ta mühatades.
"Täpselt,"
"Kas sa mäletad, kui sa teda suudlesid?" küsis ta ja ma pöörasin pilgu.
"Unustame selle," naeratasin.
"Jah," köhatas ta "Kas te temaga kohtute veel?"
"Kahjuks harva," pomisesin.
"Siis on hästi," naeratas ta.
"Sa oled kohutav, Ethan," ütlesin naeruselt.
"Ma tean, ent sellegi poolest sinu jaoks ideaalne." ütles ta ja puudutas näpuga mu ninaotsa.
"Ma tahan sulle kõik ära rääkida, mis vahepeal on toimunud, et sulle mingeid üllatusi poleks.." ütlesin.
"Jah?"
"On üks noormees, kellega ma lähedaseks sain." ütlesin.
"Nii?" küsis ta ja kortsutas kulmu.
"Me käisime isegi paaril korral deidil ja ma ütlen sulle ausalt, et mul oli lõbus."
"Aga sa ei tunne ta vastu ometi midagi?"
"Eiei,ei tunne.." Ohkasin. Ma loodan.
"Ma armastan sind," pomisesin ja Ethani pilku kerkis sära, ta kurvad silmad tundusid hetkega nii perfektsed ja õnnelikud.
"Tead, need kõik asjad, mis meie vahel enne olid.." ütles ta "Ma mõtlen eksimused.." pomises ta.
"Jah?"
"Me paneme need põlema," naeratas ta ja ulatas mulle autost pliiatsi ja paberi.
"Kirjuta need üles ja siis paneme sellele pasale tule otsa," ütles ta ja toetas end vastu autot.
"Sellepärast sa mulle meeldima hakkasidki," naeratasin ja kirjutasin paberile esimese halva asja, mis meie vahel õhus hõljus.
YOU ARE READING
Taeva sinas
Teen Fiction"Pilvede embuses"tegevused jätkuvad soojas Austraalias, mis saab Larast ja teistest tegelastest peale Ethani lahkumist? Uued inimesed, probleemid uues koolis, uued seiklused, tunded, lõbu ja palju erinevaid emotsioone. Kas vanad sõbrad jäävad või as...
