14.Peatükk

970 141 27
                                    

"Miks sa siin oled?" ütles ta lõpuks.

"Mis sul juhtus, sul tervis halb?" üritasin juttu mujale viia.

"Ma ei räägi sinuga sellest."  ütles ta ja ajas end püsti. Ta vaatas kartlikult ruumi ja surus end vastu seina.

"Klaustrofoobia, eks?"

"Ma ei räägi sinuga sellest, vasta, miks Kurat sa Austraalias oled?!" küsis ta.
Ma vaatasin teda, kuid ei vastanud midagi. Ma isegi ei tundnud midagi, või just tundsin. Liiga palju emotsioone, mis mind segadusse ajasid.

"Mis nad rääkisid?"  küsisin kutilt, kes rusikaga vastu liftinuppe lõi.

"Mingi Elektrikatkestus, veerand tundi läheb aega."  ohkas ta ja istus maha.

"Persse.."  pomisesin endamisi.

Mu telefon vibreeris taskus. Ma libistasin sõrmega üle ekraani ja tõstis telefoni kõrva äärde.

"Jah?"

"Lara, kus sa kadusid?  Kuhu sa jooksid, ma ei saa aru?"  vastas arusaamatu Derek mulle paaniliselt.

"Ma olen liftis kinni," 

"Mida? Shit,  nad just kuulutasid kõlarites, et nad sulgevad poe, kuna kõik on elektrist väljas,"  vastas murelik Derek mulle.

"Veerand tundi peame ootama.." pomisesin.

"Peame? Sa pole üksi?"  küsis ta.

"Ja see Eth.. Tähendab kaks noormeest on veel.." pomisesin vaikselt.

"Ma lähen otsin kellegi, et nad kiiremini teeks."  ütles ta "Ma pean koju minema, ema pidi tulema.."  sõnas ta.

"Mine, ma helistan Scottile.."  pomisesin.

"Ei ma ei jäta sind siia.." vaidles ta.

"Mine, ma tulen hiljem läbi, ausalt." 

"Torm on veel tugev, ma ei tea kas ma peaks.."

"Mine," ütlesin talle karmimalt, kui silmas pidasin.

"Hästi, helista mulle niipea, kui välja saad, eks?"

"Jah, Tsau.."  sõnasin veel enne kui kõne kinni panin.

Ethan vaatas mind kummaliselt, kuid ma üritasin ta pilku vältida.
Ma valisin kärmelt Scotti numbri.
Ta vastas peaaegu et kohe

"Lara, kus sa oled, siin oli Elektrikatkestus ja ma ei leia Ethanit."

"Mina leidsin,"  ohkasin.

"Räägi.."  ütles ta ja ma ohkasin.

"Me oleme koos liftis kinni.." pomisesin.  Ethan vaatas mind hetkeks ja raputas siis segaduses olles pead.

"Kas sa rääkisid talle kõigest?"  küsis ta.

"Ma ei rääkinud sellest.."  Ohkasin. "Asi on selles, et kas sa saaksid mu ise koju visata, kui me siit liftist välja saame?"  küsisin ja ta oli sellega nõus. Ma lükkasin telefoni tasku ja istusin Ethani vastu. Toetasin end vastu lifti ja panin silmad kinni.

"Miks sa ei räägi minuga, mis juhtunud on, miks sa siin oled, kas sul on vaheaeg, kas sa rääkisid Parkeri ja mu vennaga? Miks, Mida sa ei rääkinud?"  tal oli miljoneid küsimusi ja ma ei osanud ühelegi neist vastata. Mul oli valus meenutada kõike, mis oli. Mis ei oleks pidanud olema.

"Ethan, ole vait, eks.." turtastasin.

"Mida kuradit, mis sul viga on, miks sa nii käitud!" Ta tõusis püsti ja seisis mu ette. Ma tegin sama.

"Ououou, võtke rahulikult.."  ütles kutt, kes põrandal istus.

"Ole vait!" ütlesime Ethaniga peaaegu ühest suust.

"Räägi minuga, miks sa siin oled, ma olen nii kuradi palju su peale mõelnud.."  ohkas ta ja võttis tugevalt mu õlgadest kinni.

"Lase lahti,  lase lahti."  kordasin ennast.

"Lara, Türa!"  Karjus ta ja ma kohkusin.

Ta tuli mulle lähemale ja vaatas mu silmadesse, mis olid põrandale kinnitunud.
Ma tõstsin pilgu ja vaatasin talle otsa.

"Ma elan Austraalias, ma ei läinud siit kunagi ära, ma teadsin juba enne sinu lahkumist, et ma ei lähe kuskile. Ma jäin siia,"  ütlesin selge häälega talle otsa vaadates.

"Miks sa mulle ei rääkinud!"  ütles ta ja hingas sügavalt.

"See oli su unistus.." 

"Türa, see unistus rikkus mu elu ära, sa teadsid, et sellest ei tule midagi head, eks ja nüüd, ma olengi omadega putsis, sa oleks mulle võinud rääkida, ma oleks jäänud, ma oleks teinud ükskõik, mida, ma oleks kasvõi terve selle meie rühma põlema pannud,  ma läksin, sest sina läksid."  Karjus ta mulle näkku.

"Ma ei läinud."  karjusin vastu "Miks sa tuled mind oma hädades süüdistama?" 

"Anna andeks, ma pole enam endine, mul on raske end kontrollida,"  pomises ta.

"Näha on," pomisesin.

"Ei, Lara, ma armastan sind ikka veel," ütles ta. Ma keerasin talle selja, et tema pilku vältida. Kaua nad seda faking lifti parandavad.

___
#sünnipäevaeri

Taeva sinasWhere stories live. Discover now