Lebasime Ethaniga voodis ja sõime külma pitsat, mille poiss kuskilt külmikust leidnud oli. Ethan andis mulle parajasti pitsast ampsu ja tegi ülinummit kuid naljakat nägu, nii, et ma endale peaaegu, et pitsa kurku tõmbasin. Ethan hakkas omakorda minu üle naerma ja oli parasjagu põrandal pikali maas ja hoidis naerust kõhust kinni.
"Sa oled nii armas, kui sa naerad," naeratasin kui Ethan voodisse tagasi ronis.
"Oo, väga armas teist, mis oleks, kui vaataks midagi?" Küsis ta ja ma kehitasin õlgu. Ma vaatasin hetkeks teleka poole, kui märkasin selle kõrval kitarri.
"Mul parem mõte.." sõnasin ja võtsin kitarri ning ulatasin selle kutile.
"Ma pole nii ammu mänginud ju, ma ei tea, kas ma oskangi." Sõnas ta ja ma muigasin.
"Eelmine kord ju oskasid?" Naerarasin .
"Oskasin.. tegelikult ma proovin ühte laulu, bussis raadiost tuli, kui ma ära sõitsin." Pomises ta ja käis korra sõrmedega üle keelte. Ta silmadesse tekkis koheselt kirjeldamatult tuttav kirg. Just seda ta oligi igatsenud, just see oli tükike puslest, mille pidi tagasu asetama. Ethan ja muusika, lahutamatu suhe. Üks täiendab teist. Jälgsisin kuidas ta sõrmed ettevaatlikult keeltel liuglevad ja õõtsusin kaasa. Kuid siis avas ta suu ja laulis. Mul kippus vägisi naeratus näole ja pisarad silma. Just neid hetki ma igatsesin.
Trying hard not to fall
On the way home
You were trying to wear me down, down
Kissing up on fences
And up on walls
On the way home
I guess it's all working out, now
'Cause there's still too long to the weekend
Too long till I drown in your hands
Too long since I've been a fool, oh
Ta pani kitarri maha ja vaatas mulle otsa. Ootamatult olid minu huuled tihedalt tema omadel, nagu magnetid. Ta käed olid mu seljal, kui ta mind enda alla keeras. Ma põimisin jalad ümber ta keha ja käed asetasin ta kaelale. Ta külmad käed silitasid mu nägu. Ma tundsin miljonit liblikat oma kõhus, kui ta oma jaheda käe mu särgi alla libistas. Mind läbis külmavärin, kui ta hetkeks oma kuuled minu omadelt eemaldas, et need mõne hetke pärast oma kohale tagasi asetada. Ta tõmbas endalt särgi seljast ja sama tegi ka minu särgiga. Tundsin hetkeks piinlikust, kuid see kadus peagi, sest Ethani suudlused mu kaelal olid kõik, mida ma kunagi ihanud olen. Ta avas ettevaatlikult mu keha suudeldes mu teksade nööbi ja tõmbas need alla. Ma kohkusin hetkeks, ta tõusis mulle otsa vaatama.
"Kui sa ei taha..." ütles ta ja lükkas juuksesalgu mu kõrva taha.
"Tahan." Pomisesin ja tõmbasin ta tugevalt oma huultele.
Ma avasin käega Ethani püksinööbi ja tõmbasin need alla. Ta naeratas läbi suudluse.
"Ma armastan sind.." pomises ta ja imetles mind. Ma punastasin .
"Ma igatsesin sind," pomisesin ja ronisin ta peale. Ma hakkasin end õrnalt ta aluspükste peal liigutama. Suudlesin ta kaela, mille peale ta ohkas. See pani mind naeratama.
"Lara, ma armastan sind nii väga.." sosistas ta.
Ma avasin silmad. Toas oli valge, hele päike paistis tuppa. Ma naeratasin, kui meenutasin eilset ööd. Keerasin end ringi, kuid Ethanit polnud enam voodis. Ma tõmbasin käega üle näo. Tõusin ja panin aluspesu selga. Korjasin maast Ethani t-särgi ja panin selle endale selga, sobis nagu valatult, kattis täpselt tagumiku ära.
Ma vaatasin korraks oma telefoni, kolm vastamata kõnet Marylt ja kaheksa emalt. Muidugi, täna on ju kool. Ma ohkasin sügavalt, kuid olin kohe kindel, et lasen täna tunnid üle.
"Kallis?" Hüüdsin, kui Ethani toast välja astusin. Kuulsin kedagi köögis kolistamas. Kartuses, et see on Scott tõmbasin särgi nii madalale kui võimalik, kuid kergendust tundes lasin selle jälle lahti. Ethan seisis kraanikausi juures, seljaga minu poole. Ma naeratasin ja hiilisin talle selja taha. Panin oma käed talle ümber keha ja asetasin pea ta seljale.
"Tere hommikust." Pomisesin. Ethan keeras end järsult ümber ja ulatas mulle ühe foto.
"Mis see on?!" Kortsutas ta kulmu.
Mu silmad läksid suureks. See oli pilt minust ja Carlosest suudlemas. See värdjas oli selle pildi Ethanile saatnud. Ma rebisin pildi pooleks ja viskasin prügikasti.
"Ma küsisin midagi!" Ütles Ethan ja vaatas mind selgitusi oodates.
"See on rämps.." pomisesin ja vaatasin Ethani tehtud lookas hommikusöögilauda.
"Jah?" Mühatas ta.
"Hakkame parem sööma, eks?"
"Muidugi, nagu preili printsess soovib," mühatas ta ja istus laua taha maha.
YOU ARE READING
Taeva sinas
Teen Fiction"Pilvede embuses"tegevused jätkuvad soojas Austraalias, mis saab Larast ja teistest tegelastest peale Ethani lahkumist? Uued inimesed, probleemid uues koolis, uued seiklused, tunded, lõbu ja palju erinevaid emotsioone. Kas vanad sõbrad jäävad või as...
