Ma vaatasin vana klaverit, mis ikka seal samas nurgas seisis. Ma avasin kaane ja vajutasin paar klahvi alla. Seejärel panin kaane uuesti kinni ja vaatasin ringi. Järsku kuulsin üleval samme. Hetkeks arvasin et kujutan seda ette, kui nägin trepist alla jooksvat kutti,kellel oli ainult rätik ümber alakeha.
"Ou shit, mida kuradit sa mu kodus teed?!" ütles Derek ja mu silmad läksid suureks.
"Sa elad siin?" puterdasin.
"Pole näha või." ütles ta ja sättis oma rätikut.
"Umm, ma ei teadnud, ma vabandan, ma lihtsalt.. Ei midagi." kokutasin ja katsin silmad käega.
"Kuidas sa sisse said, ma keerasin ukse lukku?" ta vaatas mind küsivalt.
"Ma peaks minema, tähendab, palun vabandust, et ma sisse tungisin, ma arvasin, et siin pole kedagi veel." vabandasin.
"Ma võiks sind vabalt vargaks pidada ja politsei kutsuda," ütles ta ja kratsis kukalt.
"Miks sa seda siis ei tee?" turtastasin.
"Sa ei ole väga vargatüüpi," naeratas ta.
"Okei, ma siis lähen," pomisesin
"Kas sa õhtul peole lähed?" küsis ta ja ma noogutasin.
"Lähen," pomisesin.
"Naiss, aga ikkagi, kuidas sa sisse said."
Ma võtsin kaelast võtme ja näitasin seda talle.
"Pikem lugu, aga ma vannun, et see on viimane kord," ohkasin.
"Ei mulle sobib, tule millal tahad, kuidas sulle mu tuba meeldib?" jätkas ta juttu.
"Need tähed seal on jaburad, aga muidu on ju chill?" küsis ta.
"Nende tähtede taga on pikem lugu, Ethani jaoks oli neil suur tähendus."
"Midagi hakkab juba kooruma," pomises ta ja ma noogutasin.
"Sa oled Derek, eks?" küsisin.
"Jep," naeratas ta.
"Mary on su vennast sisse võetud, just saying." naeratasin ja kõndisin üles, jättes poolpalja kuti endast maha. Niipea kui ma majast välja sain tormasin Mary juurde et talle uudist teatada.
"Diana, kas Mary on kodus?" küsisin Mary emalt ja ta naeratas.
"Tere, Lara, ta on oma toas." ütles ta j ma tänasin teda.
Ma tormasin Mary tuppa ja Mary vaatas mind ehmunult.
"Vou, mis sinuga juhtus?" ütles ta.
"Arva ära, kes kolisid kõrvalmajja?" kergitasin kulmu.
"Kust mina tean, mingi vanem daam äkki?" kehitas ta õlgu ja viilis oma küüsi edasi.
"Tegelikult need hotid kaksikud," pomisesin nii ükskõikselt kui võimalik. Mary pööras kohe oma segaduses pilgu minu poole ja ta karp vajus lahti.
"Deem, sa teed nalja?" naeratas ta mesimagusalt.
"Noup, ma oma silmaga nägin, ma läksin üht asja ära viima, aga ma ei teadnud, et seal üürnikud sees on. Ma olin Ethani toas ja siis Derek astus poolalasti märgade juustega sisse." selgitasin.
"Ma kujutan ette milline keha.." pomises Mary ja ma müksasin teda.
"Ta on Hot, aga mitte minu tüüpi." ütlesin.
"Sulle meeldivad sellised memmekad nagu Ethan jah?"
"Mulle ei meeldi, et sa nii ütled, Ethan on armas ja hooliv ja.."
"Jah, Scott oli ka armas ja hooliv.."
"Ära samasta neid, see et sina Scotti vihkad, et tähenda, et mina poistest ei hooliks. Ma ei saa isegi aru kuidas sa nii ükskõikne oled."
"Ära rapsi, kõik korras, ma lihtsalt, mul pole tuju." ütles Mary ja ma istusin ta kõrvale.
"Kas sa nii tuledki peole? Teksad ja Adidress?" küsis ta ja ma puhkasin naerma.
"Ma arvasin,et paneks kleidi, agaa."
"Miks sa siin oled siis, mine juba.." naeratas ta ja ma lippasin koju. Ma võtsin kapist oma punase lühikese kleidi ja mustad põlvikud. Peale otsisin nahktagi ja jalga tennised. Tegin endale kerge meigi ja panin telefoni nahktagi taskusse. Olin valmis mõned minutid enne seitset ja meil läks isegi suht kiireks, me pidime niigi peole hiljaks jääma, kuna buss läks kell seitse. Me suundusime bussijaama, kui meie taga must auto signaalitama hakkas. Derrick keris akna alla ja naeratas meile.
"Hüpake peale," ütles ta ja Derek astus eest välja ja juhatas Mary sinna istuma. Ma istusin taha ja tõmbasin turvavöö peale. Autosõit möödus Mary ja Derricki jutupomina saatel.
Pidu oli raju, muusika oli välja kosta ja kogu see üritus polnud minu maitse. Carlos oli tutvuste kaudu kohaliku ööklubi üheks ööks rentinud ja otsustas seal nüüd koolialguspeo korraldada, mis tegelikult täiega sakkis. Kool oli juba üle kuu peal ja kes Kurat kooli puhul pidu paneks. Me astusime sisse. Kogu saal oli rahvast täis ja muusika Karjus üle mu pea.
Mary ja Derrick kadusid kohe tantsupõrandale. Ma suundusin aga üksi joogileti poole ja tellisin endale ühe tavalise Coca. Ma jälgisin ümberringi toimuvat, kui tuttav hääl mu kõrval midagi baarmanile ütles.
"Parker!" hüüdsin ja poiss naeratas, ta silmist oli näha, et ta on juba parajalt purjus.
"Sina ka siin, Ma alles nägin Scotti," Karjus ta üle muusika.
"Jaa!" ütlesin ja ta võttis mu ümbert kinni.
"Tahad ma tellin sulle joogi," pomises ta mulle kõrva.
"Ma ei tea, ma tellisin Coca" selgitasin talle, piisavalt valjult, et ta kuuleks.
"Andke kaks Cocat rummiga," Parker näitas baarmanile kahte sõrme ja mees noogutas. Mees valas meile joogid. Ma jõin seda ja see oli isegi hea, me tellisime veel ja veel. Mul läks aina lõbusamaks ja Parker jäi aina väsinumaks.
"Tantsimee!" hüüdsin kuid Parker raputas pead
"Ma olen siin," ütles ta ja ma vastasin talle, et mina siiski lähen. Ma sumpasin läbi rahvamassi ja tantsisin keset tantsupõrandat, kuid järsku tundsin ma tugevat pearinglust ja läksin tagasi leti juurde, kus Carlos seisis ja mulle klaasi ulatas.
"Võta joo, see aitab," naeratas ta üleolevalt ja ma võtsingi talt klaasi ja kulistasin kogu selle vedeliku alla, kergelt mõru maitse jäi siiski mu kurku, kuid ma ei pannud seda pikapeale isegi tähele. Järsku tundsin ma kuidas mu meeleolu veelgi tõuseb, kõik mu mured olid peast kadunud ja ma tantsisin ja laulsin, hoolimata, mida teised arvavad.
"Laraaaaaa!" hüüdis Scott läbi rahvamassi ja tungis minuni.
"Scottikesseeeeekeeeeee," naersin ja võtsin ta kaela ümbert kinni.
"Tantsi minuga," pomisesin.
"Juba tantsime," naeratas ta ja võttis mu piha ümbert kinni.
"Mul on nii hea ollaaa," ajasin pea kuklasse ja naersin.
"Mul ka," naeratas ta ja ma lähenesin talle.
"Sa meenutad nii väga teda," naersin enda üle ja suudlesin Scotti, ma isegi ei tajunud, miks ma seda tegin. Mu keel liikus ta suhu ja ta haare mu keha ümber muutus tugevamaks. Me kumbki ei raatsinud lõpetada, kas me mõlemad vajasime seda või oli see alkoholi mõju, ma ei teagi, mis see oli kuid tol hetkel olin ma võimeline tegema mida iganes.
VOCÊ ESTÁ LENDO
Taeva sinas
Ficção Adolescente"Pilvede embuses"tegevused jätkuvad soojas Austraalias, mis saab Larast ja teistest tegelastest peale Ethani lahkumist? Uued inimesed, probleemid uues koolis, uued seiklused, tunded, lõbu ja palju erinevaid emotsioone. Kas vanad sõbrad jäävad või as...
