Ma ei osanud Dereki avaldusest midagi arvata. Ma nägin ta silmist, et ta on selle ise läbi elanud ja ma tundsin häbi, et ma üldse halada julgesin.
"Oled kombes?" Küsisin ja otsisin silmadega ta pilku.
"Ma olin kuusteist.." alustas ta.
"Sa ei pea jätkama, see on läbi eksju," naeratasin ja istusin ta kõrvale. Ma võtsin ta õlgade ümbert kinni ja kinkisin talle õrna kallistuse.
"See on minevik.." noogutas ta ja ma eemaldusin.
"Ma tahan nii väga, et sa ei peaks seda sitta üle elama, sa ei vääri seda," pomises ta.
"Sul on ilmselgelt süda õige koha peal, Derek, ma polegi vist varem nii heasüdmlikku kutti kohanud," naeratasin.
"Mis sa meelitad," ütles ta tibilikult ja ma puhkesin naerma. Ma panin oma pea ta õlale ja vaatasin tühjusesse.
"Millest sa mõtled?" küsisin, kui märkasin, et ka Derekil on mõtted mujal.
"Kas sa tahad päris ausalt teada?" ta muigas ja asetas käe ümber mu õlgade.
"Jah." naeratasin.
"Hmm, ma ei teagi, kas see on nüüd hea mõte või.." narris ta.
"Räägi," naeratasin.
"Ma mõtlesin, kui hea võimalus oleks olnud sind suudelda," ütles ta ja ta otsekohesus lõi mu tõeliselt pahviks. Ma vaatasin teda kohkunult, silmad punnis ja põsed punased.
"Sa oleks nagu vaimu näinud," ütles ta naeruselt.
"Sa tegid nalja, eks?" küsisin väikse muigega.
"Tegelikult ei," hammustas ta huulde.
"Derek, ma küsin sult midagi,"
"Ole lahke," kehitas ta õlgu.
"Kas ma meeldin sulle?" küsisin ühe hingetõmbega ja Derek kratsis mõtlikult pead. Ta oli ilmselgelt sellest küsimusest üllatunud. Ma vaatasin teda ootusrikkalt, kuid ta otsis sõnu, et midagi öelda.
"Ära saa valesti aru,"
"Anna andeks,et ma küsisin, täiesti nõme minust, see tunduks võimatu, sa ei tunnegi mind ja.." pomisesin.
"Pane suu kinni," naeratas ta. "Ma pole veel lõpetanudki."
"Oh.."
"Sa meeldid mulle, sa oled imeilus ja selle kesta all, mille sa endale ümber kasvatanud oled, peitub pehme ja sõbralik neiu." naeratas ta.
"Hmm, nüüd on vist see hetk kui sa võiksid.." pomisesin endalegi ootamatult. Derek ei lasnud mul lauset lõpetadagi, vaid surus oma soojad siidised huuled minu omadele. Mind läbis miljon elektrilööki ja ma tundsin milline tulevärk mu sees aset leidis. Ta huuled liikusid aeglaselt ja ma läksin sellega kaasa. See oli nii õrn ja nii hea. Ta silitas oma käega mu põske ja ta keel puudutas õrnalt minu oma. Mulle meeldis nii, ma ei tahtnud lõpetada. Derek eemaldus ja lükkas mu silmadele vajunud juuksesalgu mulle kõrva taha.
"Ma ei tunnegi sind," pomisesin "Aga ma tahaksin nii väga seda muuta ja sind tundma õppida,"
Derek naeratas ja silitas käega mu selga.
"Kas on võimalik ühe päevaga armuda?" küsis ta kavalalt ja ma naeratasin.
"Kindlasti on," pomisesin. Ma jumaldan ta julgust ja otsekohesust.
"Ma olen sinusse armunud, Lara.." ütles ta ja ma surusin oma huuled uuesti tema omadele. Seekord oli see julgem ja mu käed liikusid ta kaela taha. Me tõusime püsti ja liikusime voodile. Ta pani mu õrnalt voodile.
"Ma ei tea, kas see on pudel siidrit, või sina mis mu pea ringi paneb käima.."
"Ütle sina mulle," naeratasin ja hammustas huulde.
"Kindlasti sina," naeratas ta ja lähenes mulle uuesti.
"Derek," pomisesin naeratades, kui ta mu kõrvale potsatas.
"Mis on?" küsis ta ja ma naeratasin jälle.
"Lähme ikka kuskile peole, ma tahan sinuga minna.." pomisesin.
"Täna on esmaspäev, ja ma usun, et sa ei taha homme koolis pohmakaga olla." ütles ta ja ma sain aru, et see poleks just hea idee.
"Siis tantsi minuga?" kargasin püsti ja ulatasin istuvale Derekile oma käe.
"Siin?" ta ajas silmad suureks.
"Miks mitte?" kergitasin kulmu "Loomulikult siin, tule," ütlesin ja üritasin teda üles tõmmata. Ta andis järele ja tõusis ise püsti.
"Meil pole isegi muusikat," turtastas ta halvakspanevalt.
"See probleem on lahendatud," sõnasin ja panin oma telefonist esimese ettejuhtuva aeglasemat sorti laulu.
"Lara, ma ei oska tantsida," ütles ta ja ma hakkasin naerma.
"Ma ka ei oska," sõnasin ja panin käed ümber ta kaela. Ta seisis täiesti liikumatult ja see ajas mind naerma.
"Ära naera mu üle," ütles ta veidi pettunult. Ma võtsin ta käed ja panin need endale puusale ja kõndisin talle natuke lähemale, "
"Võta vabalt, eks?" naeratasin ja ta hingas välja.
"Ma ei oska tantsida."
Ma panin oma käed ta kaela ümber ja me õõtsusime kahekesi muusika saatel.
"Oskad ju küll," naeratasin ja Derek tegi sama. Ma panin oma pea ta õlale ja kogu probleemidekuhi oli mu peast kadunud.
_____
Mis te arvate, mis saama hakkab? :))
YOU ARE READING
Taeva sinas
Teen Fiction"Pilvede embuses"tegevused jätkuvad soojas Austraalias, mis saab Larast ja teistest tegelastest peale Ethani lahkumist? Uued inimesed, probleemid uues koolis, uued seiklused, tunded, lõbu ja palju erinevaid emotsioone. Kas vanad sõbrad jäävad või as...
