Kohvik oli imeliselt vaikne ja hubane. Ma imestasin, et kuigi ta oli minu arusaamist mööda siia alles kolinud, teadis ta linna üllatavalt hästi, või tegelikult me polnudki sellest väga juttu teinud. Otsustasin seda temalt kindlasti küsida.
"Mis sa sooviksid?" küsis ta ja ma kehitasin õlgu.
"Ei tea kas siin burgerit ja friikaid müüakse?" arutlesin endamisi.
"Müüakse,"
"Siis ma telliks need," naeratasin.
"Sa suudad mind ikka üllatada, ma oleks pakkunud, et sa võtad mingi salati või midagi sellist," muigas Derek ja see pani mind naerma.
"Muidu isegi võtaks, aga täna pole maltsa isu," krimpsutasin nina ja vaatasin kuidas Derek letile läheneb.
Ta pomises veel korraks endamisi "Ah et malts," ja see pani mind turtastama. Ma nokkidin punakaspruuni lauda, mille puit oli pisut murenenud. Derek sammus raskete sammudega minu juurde tagasi ja potsatas mu vastu istuma.
"Nad toovad ise lauda," selgitas ta kui märkas, et ma otsin Silmadega sööki.
"Ma olen nii näljane," pomisesin.
"Näha on," Tegi ta märkuse ma ma lõin teda laua all õrnalt jalaga. Derek naeratas ja ta silmad lõid särama.
"Ma kohe üldse ei kahetse, et ma just sinna majja kolisin," Ja et ma sellesse kooli tulin, " naeratas ta ja ma muigasin.
Derek on hea, mulle isegi võibolla liiga hea. Nagu ma aru olen saanud, ei ole ta eriline joomamees ega ka löömamees. Ta arvab, et kõike saab sõnadega lahendada. Jah, tal on ju õigus. Ta on liiga hea südamega kutt ja ma ei suuda lihtsalt ta headuse ja kõigi tema omaduste üle imestada.
Ma naeratasin talle kergelt ja koputasin siis sõrmedega lauale.
"Lara, kas sa tahaksid mu tüdruk olla?" pomises ta ja ma kortsutasin kulmu.
"See on kõige ebaromantilisem elamus,mille ma üle olen elanud," punastasin.
"Ma lihtsalt ütlesin, mida tahan, kukkus ja sitasti välja, aga see tuli iseenesest," kehitas ta õlgu.
"Ma ütlen ei, puhtalt selle pärast, et sa seda nii uisapäisa küsisid," muigasin ja ta raputas pead ja pani solvunut mängides käed rinnal vaheti.
"Pisar. " norisin ja ta teeskles, et ei kuule mind. Õues kiskus tormiseks. Puud liikusid tuule rütmis ja väiksed vihmapiisad peksid vastu söögikoha akent.
"Siin on teie burgerid ja friikartulid," ütles üks tumedapäine tüdruk ja naeratas Derekile. Ta naeratas talle koheselt vastu. Ettekandja pani kandikud lauale ja ma tänasin teda. Derek naeratas talle ja vaatas neiu perset, kui ta minema kõndis.
Ta vilistas vaikselt ja ettekandja saatis talle naeru täis punastava ilme.
Ma kortsutasin nördinult ja pisut kurjalt kulmu ja vaatasin Derekile otsa.
"Mis see oli nüüd?" küsisin.
"Ilus tagumik," ütles ta ja ma turtastasin solvunult.
"Sa tuled minuga välja ja flirdid ettekandjaga," sõnasin fakti ja ta vaatas mind lõbustatult.
"Armukade või?" pilgutas ta silma ja ma keerasin pilgu oma taldrikule ja võtsin ühe friikartuli.
"Sugugi mitte," pomisesin ja tõstsin nina üles.
"Siis on ju hästi," kehitas ta õlgu ja võttis burgeri endale pihku.
"See on megahea," ütles ta mõmisedes ja ma kergitasin oma paremat kulmu.
"Kui sa peaksid valima, kas mina või burger, siis kumma sa valiksid?" küsis ta salajakavalalt. Mulle meeldivad need mängud, mida ta mängib, aga mõnel hetkel tekib tahtmine ta ära kägistada.
"Loomulikult burgeri, ta ei sebi mingit mõttetut teenindajat." ütlesin.
"Ma teadsin, et sa oled armukade," targutas ta ja ma urisesin talle vastu.
Ta naeris ja sõi oma burgerit edasi.
"Olen jah, ma praegu lajataksin sulle ühe mõnusa laksu vastu õlga, et sulle kohale jõuaks," pomisesin naljatades.
"Sa meeldid mulle kohutavalt, pole vaja muretseda," muigas ta ja pistis mulle friikaid suhu.
"Aitab küll, ei mahu rohkem," mu suu oli kartulist pungil ja nägin vaeva, et nagu hamster kõik korralikult läbi närida.
Kui me söödud saime, istusime autosse ja Derek lubas mind koju sõidutada. Ma panin pea vastu autoklaasi ja sulgesin silmad. Ma olin nii väsinud. Vajasin hetkelist puhkust. Ma panin silmad kinni, mõne hetkega uinusin.
Kui ma silmad avasin, peksis vihm tugevalt vastu autoklaasi ja väike torm, oli suureks paisunud. Ma pingutasin uniseid silmi ja raputasin pead. Me seisime kaubanduskeskuse ees. Ma vaatasin segaduses olles Derekit, kes naeratas.
"Kiskus tormiks, ma mõtlesin, et pole tark sellise ilmaga sõita, Austraalia teed pole sellise ilmaga harjunud." naeratas ta ja ma ajasin end sirgu.
"Kaua me siin passinud oleme?" küsisin.
"Ligi pool tundi?" kehitas ta õlgu.
"Ja sa lihtsalt passisid tegevusetult?"
"Ma vaatasin, kuidas sa magad," mõmises ta ja ma naeratasin.
"Tõesti huvitav."
"Kas lähme sisse või ootame autos, kuni ilm paremaks läheb?" küsis ta.
"Me võime ju sees käia, ma tahaks õudselt praegu midagi kuuma juua." kogelesin ja soojendasin oma jahedaid käsi.
"Kuidas soovid," ta paljastas oma särava naeratuse. Pani oma käe mu reiele ja kummardus mind suudlema.
YOU ARE READING
Taeva sinas
Teen Fiction"Pilvede embuses"tegevused jätkuvad soojas Austraalias, mis saab Larast ja teistest tegelastest peale Ethani lahkumist? Uued inimesed, probleemid uues koolis, uued seiklused, tunded, lõbu ja palju erinevaid emotsioone. Kas vanad sõbrad jäävad või as...
