Me istusime lõpuks lauas. Mary, tema vanemad, Parker ja tema vanemad, mina ja vanemad ning Derek ja Derrick. Mul oli kohutavalt ebamugav, kuna mind oli istuma seatud just nimelt Dereki kõrvale. õnneks istus teiselpool mind Parker ja peale teda kohe Mary ning Derrick, vanemad istusid teiselpool lauda.
"Te olete tõesti imehea kokk, Proua Smith." Naeratas Derek ja ka Derrick noogutas.
"Ah mis te nüüd," naeratas ema, tundus, et poisid olid talle viisaka mulje jätnud, samas on see ju hea.
Ma tõstsin klaasi, et juua, kuid mu küünarnukk puudutas Dereki oma, ta pööras kiirelt oma pilgu minule, kuid ma vaatasin maha.
"Kallis, kas sa aitaks mul soolase toidu nöud kokku korjata?" küsis ema minult, noogutasin ja tõusin lauast. võtsin enda, kui ka teiste "noorte" taldrikud ja suundusin kööki.
"Ma võin ka aidata," tõusis Mary lauast ja võttis klaasid ning tuli minu kõrvale, köögikappide juurde.
"Võta end kokku," sosistas ta mulle.
"Minuga on kõik ideaalses korras," pomisesin.
Ema pani muusika ja ma suundusin tagasi lauda, Mary kiivalt ent murelikult minu kannul.
"Enne magustoitu peab ju kõhus ruumi tegema.." ütles isa ja ulatas emale käe. Mary vanemad sosistasid midagi omavahel ja tõusid ka seejärel püsti. Nii ilus oli vaadata armastavaid paare koos tantsimas, nende vahel oli näha sidet, usaldust truudust. Peagi tantsisid ka Parkeri vanemad.
Ma jutustasin Parkeriga niisama. Tema tegevusest firmas ja ka eraelust. Ma igatsesin sellist mõnusat olemist, nagu bändi ajal. Minu ja Parkeri vahel pole enam midagi peale väga sügava sõpruse, ilmselt on osaliselt selle põhjuseks ka see, et meie vanemad on sõbrad ja töökaaslased.
Parker rääkis, et ta kohtas mõne nädala eest Sabrinat, kellega ta isegi kohtingul on käinud.
"Aga sul, kuulsin et Ethan tuli tagasi," päris Parker ja võttis lonksu oma pokaalist.
"Tuli, aga ma parem ei räägiks temast.." sõnasin.
"Olete kohtunud?"
"Oleme, aga kõik pole päris nii lilleline kui ma lootsin, ma arvan, et meie rong on läinud.." pomisesin.
"ära muretse, kindlasti leiad kellegi, kes sind paremini väärtustab." pomises ta. Mary ja Derrick tõusid ka ja läksid tantsima, ma naeratasin endamisi .
"Ma loodan," kehitasin õlgu "Raske on lahti lasta.." naeratasin taas.
"Unustame selle teema, tule parem tantsi minuga, vanade aegade mälestuseks." naeratas Parker võluvalt ja ma ulatasin talle käe.
Ta võttis mu parema käe oma suurde pihku ja asetas oma teise käe mulle puusale. Panin oma teise käe ta õlale ja me õõtsusime ja jutustasime. See oli mega tunne, nagu oleks mõne oma lemmiklaulu mõneks aastaks unustanud ja siis selle jälle taasavastanud.
Kellegi käsi koputas Parkeri õlale.
"Anna andeks, aga kas ma võin su tantsupartneri röövida?" küsis Derek ja Parker vaatas minu poole, ma noogutasin talle õrnalt.
"Aga ma tahan tagasi ka saada," muigas ta ja patsutas Dereki õlale .
Derek pani oma käed mu piha ümber ja mina enda omad ta kaela ümber. Tundsin pinget meie vahel. Mu keha oli pinges ja ma lihtsalt sammusin ühelt jalalt teisele.
"Sa käitud nagu ma oleks mingi haige või gripis või midagi, või ei kõlba enam minuga tantsida?" naeris ta.
Ma,surusin oma keha jõuliselt rohkem tema poole.
"Sobib või?" ohkasin.
"Ideaalne.." sosistas ta mulle.
"Mis sa tahad.." ohkasin.
"Ikka ja alati sind.."
"Sa ei tahtnud koolis mind nähagi," sülitasin kujundlikult öeldes need sõnad välja.
"Ma pigem tantsin sinuga ise, kui vaatan kuidas sa Parkeriga tantsid," sosistas ta.
"Miks sa Carlosega suhtled?" Lõpuks avanes võimalus küsida.
"See pole sinu asi."
"Sa ju tead, kuidas ta mind kiusab," ohkasin.
"Ta näitas mulle fotot, temast ja sinust, ütle mulle ausalt, mitu kutti sul praegu on?" küsis ta õelalt ja klomp tekkis mulle kurku. Mulle tegi millegi pärast nii kohutavalt haiget selline käitumine ja need sõnad. Eriti veel tema suust.
"Mul polnud kedagi, kui ma sinuga kohtamas käisin" kaitsin end.
"Carlos ju oli," sõnas ta.
"Ta suudles mind, jah, vägisi, ta tahtis juba seal peol mind suudelda ja ma ei tea mida veel, sa oled loll, et sa teda usaldad ja temaga suhtled."
"Kes ütles et ma teda usaldan ja temaga suhtlen?" jäi ta hetkeks seisma et mulle otsa vaadata ja seejärel õõtsus edasi.
"Ei siis või?"
"Ma olen korvpalli tiimis, see on kõik," Ohkas ta "Ma ei pea sulle midagi selgitama." pomises ta.
"Parker!" hüüdis Derek ja Parker tuli meieni.
"Võid üle võtta, ma pean lahkuma." sõnas ta ja kõndis esikusse. võttis oma jope ja lahkus.
"Tantsime?" naeratas Parker.
"Jah.." noogutasin ja sundisin näole naeratuse.
YOU ARE READING
Taeva sinas
Teen Fiction"Pilvede embuses"tegevused jätkuvad soojas Austraalias, mis saab Larast ja teistest tegelastest peale Ethani lahkumist? Uued inimesed, probleemid uues koolis, uued seiklused, tunded, lõbu ja palju erinevaid emotsioone. Kas vanad sõbrad jäävad või as...
