19.Peatükk

909 116 13
                                    

"Hei, ma mõtlesin, et me oleks võinud hommikul koos kooli tulla," naeratas Derek mulle.

"Derek, ära valesti aru saa, tähendab, mul on keegi, me võime..."  hakkasin kui ta mind vaatas ja kulmu kortsutas.

"Ma ei taha, et sa mult enamat ootaks," ütlesin.

"Misasja, sa ju.."  pomises ta ja tormas siis minema.

"Derek, oota,"  pomisesin ja tundsin kohutavat kahetsust, et ma temaga rääkinud olin.
Ta ei vaadanud mulle otsagi, vaid tormas lihtsalt minema.

"Hei, kus mu vend on?" Derrick vaatas mulle otsa ja sügas kukalt.

"Ütle talle, et mul on kahju."  pomisesin ja läksin klassi.

Õnneks ei pidanud ma päeva jooksul kokku puutuma ei Derrickiga ega ka Derekiga. Ma jooksin parklasse. Ethan ootas mind juba seal.

"Hei, kuidas läks?"  küsis Ethan, kui ma ta kallistusest eemale tõmbusin.

"Lara! Jätsid juba Dereki maha või?"  kuulsin selja tagant Carlose häält.

"Oh ei," pomisesin.

"Tahad ma räägin temaga või?"  küsis Ethan ja ta pilgust oli näha, mida ta rääkimise all silmas pidas.

"Ärme tee lihtsalt välja."  pomisesin.

Carlos seisis ja põrgatas hoone ees palli, kui teised naerdes välja tulid. Mu silmad läksid suureks, kui ma nägin Derekit nendega koos. Carlos seisis ja irvitas mu üle.

"Davai, lähme platsile,"  ütles Martin Carlosele.

Mu pilk kohtus Dereki omaga, kuid ta pööras pilgu kohe ära.

"Ma pean minema."  ütlesin .

"Miks, mis toimub?" Kortsutas Ethan kulmu ja haaras mu randmest.

"Ära tee neist välja" Ethan pani käed ümber mu kaela.

" Derek on seal. Ta ei peaks seal olema."

"Las ta olla .. Kes ta on üldse?"

"See on see kutt, kellega ma kohtamas käisin, ta elab teie juures " sõnasin ja Ethan vaatas mind tõsiselt.

"Kui sa niiväga tahad siis mine räägi temaga ." Ütles Ethan ja istus autosse. Hetkeks tundus mulle justkui oleks ta solvunud, võisin kihla vedada, et seda ta oligi.

"Tead, ma vist parem räägin hiljem, kui sa mu koju viid." Pomisesin ja istusin autosse.

"Miks sa ümber mõtlesid?"

"Ma tean ju milline armukadeduse hunnik sa oled," pomisesin ja panin turvavöö peale.

"Ära nüüd selles mind süüdista," ütles ta ja ma naeratasin talle.

"Lihtsalt lähme, ma räägin hiljem."

"Jajah," ütles ta ja käivitas auto.

"Kuhu sa mu viid täna?" Küsisin ja naeratus kippus vägisi mu näole.

"Lähme lihtsalt mu onu poole, ta on hetkel välismaal ja kui keegi üldse kodus on siis ainult Scott." Ütles Ethan rõõmsalt.

"Mulle sobib ideaalselt," naeratasin ja surusin ta põsele kerge suudluse.
Ta jättis auto tee äärde seisma, et mind suudelda, see pani mind naeratama ja ma nõjatusin tema poole.

"Ma ei suuda lihtsalt oma käsi ja huuli sinust eemale hoida.

"Lähme sinu juurde," pomisesin ja ta naeratas kavalalt.

"Kaotatud aeg on vaja tasa teha, eks?"

"Jah," naeratasin ja me sõitsime edasi. Peagi olin juba tuttava kortermaja ees. Me väljusime autost, Ethan lukustas uksed ja haaras mu käest kinni.

Nii hea oli tunda tema kätt taas oma omas. See pani mu vägisi naeratama, vaatamata sellele, et mu peas rändasid siiani mõtted, et meile uue võimaluse andmine võis viga olla. Ma üritasin sellele mitte mõelda, kuid see, kuidas Derek Carlosega mulle näkku irvitas tegi kohutavalt haiget. Ma mõistan, et ta liitus korvpalli tiimiga, aga mind kohutavalt häirib pisiasi, et tiimi kapteniks on just Carlos.

"Maa kutsub Larat!" Lehvitas Ethan käega minu ees.

"Jajah, kas lähme liftiga või?" Küsisin, meenutades vahejuhtumit kaubanduskeskuses.

"See on okei, ma võtsin rohud ära ja seni kuni see lift liigub, on kõik hästi, ära sina selle pärast muretse." Ta naeratas ja lükkas mu silmadele langenud juuksesalgu mulle kõrva taha.

Ethan võttis postkastist posti ja me astusime koos lifti. Ta sirvis seni ajakirja, kui me sõitsime. Kohale jõudnud, astusime korterisse. Esimene asi mida ma nägema pidin oli Scott koos mingi punapeaga. Nad suudlesid üpris kirglikult diivanil, kui meie neid kogemata katkestasime.

"Jätkake," muigas Ethan, kui nägi tuvikeste punastavaid näolappe.

"Mine minu tuppa, paremalt teine, ma võtan meile midagi ja tulen järele." Sosistas ta mulle ja ma võtsin teda kuulda.
Ethani tuba oli sama hele, kui kogu ülejäänud korter. Voodi kohal rippus maal pariisist ja heledast puidust mööbel oli omapäraselt paigutatud. Ma viskusin Ethani pehmele voodile ja sulgesin hetkeks silmad. See kõik on toimunud jällegi liiga kiiresti.

___
Vagavaga sisutühi osa ja vabandan selle pärast agaa.
Aim bäkk bitšeeeesss ;;)

Taeva sinasWhere stories live. Discover now