Ignoreerimis päev

1.4K 90 6
                                    

Ärkasin üles ja tunnen, kuidas mu pea paganama valusalt valutab. Kui ma suudan silmad lahti teha näen, et olen kodus oma toas ilma Stenita. Kui temast rääkida, siis ma olen otsustanud teda terve päeva ignoda nii, et võib loota, et see päev tuleb nata toredam kui kõik teised temaga veetetud päevad.

Otsustasin et ajan end kuidagi üles kuigi pohmaka pärast ei taha püsti tõustagi. Vaatan toas ringi ja kuna teda pole lähen võtan riided ja lähen pessu.

Siis kui olin pesus ära käinud ja ennast korda teinud läksin alla ema ja isa otsima.

Kui olin alla jõudnud leidsin kirja, kus ema kirjutas, et läksid mu vanaema juurde appi ja tulevad alles õhtul.

Läksin kööki et midagi hamba alla pista ja volaa, siin see idikas ongi!

"Tere hommikust" ütles ta aga ma ei teinud väljagi.

"Ka tahad ka muna? " küsis ta ja kuna mul kõht ka tühi siis noogutasin.

"Söök sai valmis!" hüüdis Sten.
Ma läksin lihtsalt sinna ja hakkasin sööma.

Sten jälgis mind söömas aga kuna ma lubasin endale, et ei räägi temaga proovisin ignoreerida tema pilku.

Ma polnud isegi suutnud normaalselt mäluda kui juba hajutas ta minu tähelepanu! Kas sa oled loll!

Ta toppis purgitäie soola lihtsalt mu munale!!! Ma vihkan teda!

Õnneks polnud vanemaid ning ma kallasin selle muna ja joogi talle pähe. Peale seda sammusin trampides ülemisele korrusele.

Ma lugesin raamatut, kui kuulsin, et Steni sõber Alex oli külla tulnud. Ma ei teinud sellest välja, kuid millalgi kutsus Sten mind alla.

Ma sammusin alla, lootes, et saan kohe tagasi üles joosta. Läks ainult üks sekund ja Alex hoidis mind tugevalt kinni ja Sten seisis minu ees.

"Kui sa ei hakka minuga rääkima, siis jäädki siia kinni ja ma võin oodata" sosistas ta õelalt

Ma jälgisin teda kavalalt aga ei vastanud midagi. Ta ootas, et ma ütleks vähemalt ühe sõnagi aga ta ei oodanud seda, et ma lõin jalaga taha, vastu Alexit ja siis sama jalaga, lihtsalt põlvega Stenile kubemetesse.

Mõlemad kummardasid ja mul oli võimalus üles tagasi oma tuppa joosta. Õnneks enam nad mind ei tüütanud.

Kell oli saanud 15.21 ja Alex oli ära läinud ning Sten istus teleka ees. Mul oli kõht nii tühi, et läksin piinarikkale alumisele korrusele.
Õnneks Sten ei teinud minust välja ja ma sain rahulikult võileiba süüa. Siis kuulsin kuidas uksekell helises. Sten läks ukse juurde.

Lenna:"Oii tsauu!"

Sten:"Tsau kallike! Melissa, see on minu tüdruk, Lenna"

Melissa:"Oii meeldiv tutvuda Lenna! Mina olen Melissa"

Ma ehmatasin alguses, aga üritasin seda mitte välja näidata. Ma sain aru, et ta üritab mind provotseerida, seega ma mängisin kaasa.

Ma kallistasin teda ning meie jutt arenes igasugu asjadeni. Steni pilgust oli aru saada seda, et ta jälle solvus kuna olen temast kavalam.

"Kuule Lenna! Ma tahaksin sulle midagi näidata, läheme korra mu tuppa"

Üles minnes lehvitasin õelalt Stenile. Ega Steni linnuaju pole üldse ikka arenenud.

Poole tunni pärast tuli Sten meie tuppa ja pakkus jooke. Ma arvan et Sten pani Lenna joogi sisse midagi kuna Lenna väsis täiega ära ning Sten viis ta koju. Sten on ikka nii loll, et arvab ma tõesti usun, et see on tema tüdruk.

Selle ajaga, kui ta suutis Lenna koju viia mõtlesin selle peale, et maksaks kuidagi talle kätte.

Kui ta uksest sisse hakkas sammuma, siis panin talle panniga vastu pead, lootes, et ta jääks vait.

TA PEA POLEGI NII NÕRK NAGU TA AJU!!!

Sten ütles lihtsalt "aii!!"

Okei nüüd ma olen suures jamas!
Ma hakkasin trepist üles jooksma, kuid ta sai mu kätte!

Ta hoidis kõvasti mu kätest kinni ja ütles "Sa pead minuga rääkima!"

Ma lihtsalt vaatasin teda ja otsustasin tema ignomise lõpetada, kuna nagunii olen ta välja vihastanud.

"Unusta ära!" karjusin
Ta vaatas mind pingsalt ja ütles:
"Tead, ma võin sinuga mis tahes teha, kuna sa ei saaks minust jagu ja kedagi pole kodus."

Selle lause peale ma hakkasin veidi kartma, kuid ma proovisin seda varjata.

Kahjuks ta märkas mu silmades mingipärast hirmu ja lasi mu käest vaikselt lahti.

Selle peale ma jooksin ikkagi üles ja ta jäi alla trepile istuma.

Õhtul oli tulnud vanemad koju ning Sten rääkis mu isaga ja ma emaga. Mu ema arvas et see on lahe, kui keegi tahab minu tähelepanu, kuid mind see ikka täiega häiris.

Õhtul magama minnes pidin uuesti Steniga rääkima.

"Kas sa rääkisid tänasest midagi vanematele?"

"Ei"

"Tore ja mitte ühtegi sõna musi"
Ütles Sten kavalalt

"Keri põrgu!"

____________________________________
See oli siis 10 osa🎉
Tegin tavalisest pikema loo...
Niiet loodan et nautisite.
Muidugi ka hiliseid häid jõule ja ärge unustage voteda jaa komenteerida!  ❤Mammu❤

Pöördumatu armastus Where stories live. Discover now