Pöördumatu armastus

Suvetöö

Täna startisime me väga vara suvemajast. Kell oli ainult 3.30. Ega me Steniga seda ei tahtnud aga me peame suveks kooli tööd tegema minema ja see algab kell 11.00 ning me jõuame.

Mina ega Sten polnud sellest eriti vaimustusest, kuid nagunii ei viitsi ma kodus passida.

Olimegi koolis. Mina ja Janeli vatrasime sellest, et mis siis juhtus suvemajas. Ta oli nii põnevil, kuna sai teada et mu vanemad abielluvad ja Sten on mu pärast kade... vist.

Kõigile, kes siis malevas olid jagati tööd kätte ja minu imestuseks oli see tüdruk kellele meeldib Sten ja mina mitte, on ka siin. Õnneks ei pidanud ma temaga ää ma pigem ütlen eputisega koos olema ja sain Janeliga koos rohida.

Mul tuli millalgi vetsukas ning ma läksin meie kooli wc-sse. Käisin ära ja tahtsin wc-st välja astuda, kuniks pani niiöelda eputis ukse pauguga kinni ja lähenes kurjalt mulle. Ma taganesin.

"Sina värdjas naudid elu koos Steniga?! Ja sa ei saa seda eitada, kuna ma kuulsin, et sa Janeliga jutustasid ja sa meeldid Stenille!! Kas ma sulle ei rääkinud, et sa ei teeks temast välja?!?"

Ta karjus kõik mulle välja ja mul oli lausa hirm, kuna ta on minust suurem ja mina olin praegu täitsa abitu. Siis ta andis mulle kõrvakiilu. SIIS MUL OLI JUBA SELLEST KÕRINI!

"Kuule, mina ei pea sinu käske täitma ja tegema seda mida mina ei taha, sina ei saa öelda mida mina tegema pean!!" ma karjusin talle vastu aga ta näost ei olnud näha ehmatust vaid veel kurjemat nägu.

Appi nüüd on vist kõik läbi. Ta tõukas mu pikali ja tahtis virutada kui keegi karjus:
"LÕPETA!!!"

Sten jooksis ja tõukas selle eputise eemale ning aitas minu püsti:
"Kuule saa juba aru sa ei meeldi mulle! Sellest pole abi. Isegi kui ma olen üksik ja otsiks kedagi siis ma valiks pigem mingi koleda konna kui sinu! JÄTA MIND JA MELISSAT RAHULE värdjas!!!"

Tal tuli pisarad silma ning jooksis minema.

"Aitäh!" Ma kallistasin teda

"Sinu jaoks alati valmis, ma poleks tahtnud, et keegi nii imelisele tüdrukule liiga teeks ju"

"kuidas ma siis nii hea olen" naljatasin

"Sa oled mul palju elus õpetanud ja paremaks teinud"

Ma naeratasin ja siis läksime tagasi oma asju tegema.

Õhtul läksin üksi poodi jäätist ostma ning jõe äärde jalutama. Ma nägin seal eputajat nutmas ning mul hakkas temast kahju. Loll nagu ma olen, ma läksin ikkagi tema juurde
"Hei, ma tean, et oled pahane ja kurb aga ma ei tahnud halba, ausõna"

Ta vaatas korraks mind ja ütles vaikselt:
"Pole vahet, sa polegi ju süüdi, et mina talle ei meeldi"

Ma ei tea miks aga ma kallistasin teda. Ta korraks ehmus aga siis ta kallistas vastu.

"Muide ma ikkagi pole sinu nime teada saanud" ütlesin

"Johanna"

"Okei, ma tõesti tahaks sind kuidagi aidata aga ma ei oska" laususin

"Anna nõu kuidas sa nii eriline oled"

Ma jäin natuke mõttesse aga siis ütlesin:
"Sa pead leidma üles enda omadused ja neid kasutama ning tegelema sellega mida sa tahad teha mitte asju mida teiste jaoks teha"

Ta kallistas mind, tänas ja lahkus. Mul oli tegelikult hea tunne, et tegin midagi head. Ta võib olla tegelikult väga lahe tüdruk.

Enne magama minekut valisime emaga sobilikku pulma kleidi ja Sten koos isaga tegelesid ka millegiga, mis olid pulma asjus. Millalgi läksime ka magama.
______________________________________
Hei jälle uue osaga🤗loodan et meeldis ja ärge unustage voteda⭐
❤️Mammu❤️