Pöördumatu armastus

Paremaks Minna Ei Saagi!

1 kuu on sellest ajast läbi ja kas ma olen sellest üle saanud??

EI!!!

Terve see kuu olen ma sõna otseses mõttes ignoreerinud oma lähedasi. Kas ma ütlen et ei saa praegu rääkida või ma pean minema, kuskile kus ma unustan oma mõtted ja kõik algab uuelt lehelt(viimased 8 sõna ma tegelt ei ütlenud)

Ma olen otsinud hobisid, inimest kes on lahe ja ta mulle meeldiks aga mul on selline tunne et mu süda jäi Stenni sisse ja ma ei saa seda temalt tagasi.

Ma olen isegi mõned korrad linnas käinud ja siis ma olen ka teda näinud..

Esimene kord oli kõige jubedam kuna tundsin et see millimeetrine südame tükk murdus omakorda veel täiesti puruks. Ausalt öeldes ma ei tea kas mul üldse ongi südant.

Esimesel korral nägin Stenni Lisaga.....

Ta soov täitus. Ma nägin et Lisa meelega suudles teda kui mind nägi. Samal ajal näitas mulle keskmist sõrme. Kui elu oleks minu teha siis sellist inimest nagu Lisa ei eksisteeri siin!

Vanemate ees oli kõige jubedam sellest rääkida kuna kui nad küsisid kuidas mul läheb siis kah Stenniga siis mul vedas et ma seal tönnima ei hakkanud vaid suutsin ikka midagi vastata. Ma tean ma olen mingi piripill...

Täna proovisin uut hobi ja see oli Joga.

Ausalt öeldes oli see kõige jubedam hobi üldse, ma ei saa aru kuidas nad suudavad selle üle keskenduda.

Põhimõteliselt me võtsime ühed hallid pallid ja kõik pidid mõtlema et see pall on mingi maa kus säilitatakse rahu. Treener käis korraks läbi kõigi juurest ja mult küsis:
"No? Mida sa tunned oma käes?"

"Ülesöönud paksu elevanti"

Kõik hakkasid seal naerma. Ma lihtsalt rääkisin tõtt, sellest poleks kasu olnud kui oleksin valetanud et ojaa ma tunnen oma käes rahulikku maad.

Noh siis see treener saatis mu minema. Õnneks sain ma seal oma mõtted natuke eemale viia.

Kodus oli ema ja isa köögi laua juures ja hüpleaid rõõmust
"Mis toimub??"

"Me läheme kõik koos REISILEE!!" Karjus ema

"Kui kauaks??"

"Umbes nädalaks!"

"Ägeeeeeee!"

Okei nüüd oli imelik vaatepilt, mu ema tõstis isa endale sülle.
Kui me osaleksime sellisel üritusel nagu kõige ebanormaalne pere siis ma vean kihla et me saame esimese koha.

Ma luban et reisil pole mitte ühtegi mõtet temast ja ainult puhkus. Ma veedan mõnusalt perega aega. Kodus jälle mõtlen. Nüüd tuleb piduu!

Ma läksin üles asju pakkima kuna sain teada et me läheme juba homme lõunal lennukile. Ma pakkisin põhimõteliselt kogu päeva ja mul täitus kaks kohvrit ja üks selja kott. Ema võttis üpris sama palju asju kaasa ning isa...

Pigem temast ei räägi kuna ta võttis ühe seljakotti kaasa!!

Õhtul läksime kõik vara magama. Ja hommikul läks kaoseks!

Isa oli pannud äratuse valele kellale me pidime ärkama kell 8.00 aga ta pani hoopis 18.00.

Paremaks minna ei saagi!

Kui olime lennujaamas tundus et nägin Lisat aga ma vean kihla et need olid luulud. See nädal ma ainult puhkan, mittekeegi ei riku seda!!!!!!!!!
______________________________________
Hello! Ma soovin et jäite rahule ning vote ei tee paha ka ju😜
                      ❤️Mammu❤️