Valed (eesti keeles - Mcfly)

25. Kontsert

Palun lugege Getuuu (link pühenduses) juttu "Pimeduse deemon", te ei kahetse seda! Jutu lingi leab ka minu raamatukogust.

-

Valmistusime seekord Agnese juures kontserdile minema. Ma käisin duśi all ja panin ilusa pesu selga, sest ma ei teadnud, mida Dougie selle igatsuse näitamise alla mõtles, aga ma juba eeldasin, et ta mind tahab. Kulutasime pika aja meikimisele ja riiete valimisele.

„Kumma kleidi ma panen?“ uurisin tüdrukult ja hoidsin kõrvuti ühte punast ja ühe musta.

„Sa ikka tahad, et Dougie sind nähes kõik noodid valesti mängiks või?“ naeris Agnes.

Ma naersin selle peale. „Ma loodan, et ta ikka õigesti mängib, aga ma tahan talle meele järgi olla küll.“

„Pane siis see punane.. See näeb kindlasti kena välja.“

„Mida sa ise paned?“ uurisin.

„Ma arvan, et ma jään teksade juurde,“ kehitas ta õlgu.

„Kammoon.. mis mõttes? Oleks kuritegu neid jalgu mitte näidata, pane see must seelik ja raba Tom jalust.“

Agnes naeris. „Meil pole midagi sellist, mis teil.“

„No.. ma ütleks, et nagu ikka on küll.“

„Ma arvan, et see on üle läinud..“

„Räägi aga,“ muigasin. „Mulle tundub praegu küll, et isegi need kuud ei takista mitte midagi.“

„Sulle jah, aga me oleme veidi erinevad selles suhtes.“

„Kas te olete vahepeal suhelnud?“ uurisin ja viskasin särgi seljast, et kleiti selga panema hakata.

„Oleme küll,“ noogutas ta. „Alles eilegi.“

„Ja?“ tahtsin rohkem teada.

„Me pole rääkinud nagu.. meist. Lihtsalt kuidas läheb ja nii edasi.“

„Kas ta ütles, et igatseb sind?“

„Jah...“

Muigasin: „Kutid ei ütle selliseid asju, kui nad neid tõsiselt ei mõtle.“ Lükkasin enda püksid jalast ja võtsin voodilt kleidi.

„Ma tean, aga mis see ikka muud ütleb, kui ta igatseb mind katsuda.“

„Ma ei usu.. ma olin Tomiga ju varasemalt nädal koos, ta ei jätnud mulle üldse sellist muljet, nagu tahaks tüdrukuid ainult seksi jaoks või midagi.“

„See on ilmselt sellepärast, et sa oled ta õde.“

„Aga sel juhul jääb talle igatahes mulje, et sina tahad ainult seksi, kui sa juba seda aktsepteerinud oled, et „midagi ei saa tulla“.“ Astusin nüüd kleidi sisse ja tõmbasin selle endale õlgadele.

„Mida muud siis üle jääbki? Ta elab ju Londonis.“

„Aita mu lukk kinni. Ja minu arvates tahtsid sa kibedasti Londoni ülikooli minna.“

„Jah, aga sinna on ju pool aastat aega,“ ta tõmbas peale seda lauset mu luku kinni. Ma vaatasin end peeglist ja sättisin kleiti kehal paremini.

„Ma olen suht kindel, et selsamal minutil, kui Dougie sind endaga saab, kisub ta selle sul seljast.“

Ma naersin. „Ma loodan seda ka. Paned siis selle seeliku?“

„Mõtlen selle üle veel,“ noogutas ta ning ma istusin voodile. „Noh, sul on umbes kakskümmend minutit aega mõelda, enne kui takso tuleb.“