Valed (eesti keeles - Mcfly)

2. Tom ja paha vanaisa

Kuna ma olen ise super excited seda kirjutama (ma tõesti kirjutan umbes kümme lehte päevas, ega suuda öösel lõpetada ;D) siis on suur tõenäosus, et osad hakkavad ilmuma lausa iga päev :)

-

„Mitmendasse klassi sa siis lähedki?" uuris Edith, kui me kella seitsme paiku elutoas olime.

„Kaheteistkümnendasse," noogutasin.

„Ja kuhu siis edasi? Tööle?"

„Ülikooli ikka," noogutasin.

„Tead ka juba, kuhu? Ja mida õppima?"

„Ei ole veel päris kindel," muigasin. „Muidugi vaadanud olen erinevaid, aga otsustanud küll ei ole."

„Meil siin Northhamptonis on ju ülikool," ütles Bob. „Kes teab, äkki tahad aasta pärast siia tulla? Saaksid meie juures elada ja.."

Naersin tagasihoidlikult. „Ma ei taha nii palju tüli tekitada."

„See poleks mingi tüli. Sa oled mu laps."

„Sul on uus pere, Bob," ütlesin, üritades selle nii kõlama panna, et see kuidagi teda ei ründaks.

„Jah, aga ma tahan, et sa teaksid, et ka sul on alati siin koht."

„Aitäh," noogutasin. „Ma hindan seda. Aga sellegipoolest on meil Durhamis ka suurepärase tasemega ülikool ning ma arvan, et kui mulle seal mõni eriala meeldib, siis lähen ikka sinna."

„Durham on tõesti mainekas," ütles Edith. „Aga Cambridge peaks esikohal olema."

Noogutasin, kuid Bob vaid naeratas ja vahetas siis telekanalit. „Uudised hakkavad kohe," ütles ta.

Järgmisel hetkel käis välisuks ning ma juba teadsin, et see peab olema Tom. Esikust kõlas aga kaks häält, mõlemad kutid.

„Hei," hõikas Tom. „Danny tuli külla."

„Tom, tule siia korraks," kutsus isa.

„Kohe, oota," sai ta vastuse ja mõne sekundi pärast ilmus elutuppa uskumatult kuum blondide juustega kutt. See oli minu poolvend? Jumalaema..

Ta pilk jäi kohe minule pidama, meie silmside kestis paar sekundit, mõlemad lihtsalt jõllitasime teineteist julmalt.

„Tom," ütles isa siis viimaks. „Saa tuttavaks, see on Annie."

„Hei," ütles Tom.

„Tere," noogutasin.

Tom vaatas nüüd küsivalt isa poole. „Ta on su poolõde," seletas Bob.

„Oh.. Kas.. ma pean Danny ära saatma?"

Isa vaatas küsival ilmel minu poole. „Ei, absoluutselt mitte," raputasin pead. „Ma ei taha tüli teha."

„Jälle sa selle tüli tegemisega," muigas Edith. „Danny võib iga päev siin käia."

„Ausalt, ära minu pärast küll kedagi ära ajama hakka," vaatasin Tomi poole. „Ma olen lihtsalt oma toas, ma ei sega ju teid."

„Sa võid minu tuppa ka tulla, kui sa tahad," Tom rääkis minuga, kuid vaatas seejuures oma isa poole.

„Jah, hea mõte, peaksite ka omavahel natuke tutvuma."

„Vaevalt see Dannygi segab siis," ütles Edith ja vaatas siis minu poole. „Mine."

Kahtlesin, kas Tom mind eriti enda juurde tahab. Ma olin talle võõras, täiesti suvaline plika.

„Tule siis," Tom naeratas, kui minu poole vaatas. 

Tõusin püsti ja nägin, kuidas Tom mind pilguga hindas. Lootsin, et ta ei leia mingit põhjust, miks ma talle meeldima ei peaks.