Valed (eesti keeles - Mcfly)

15. Jõuludel näeme

Kui koju jõudsin, sain taas ühe kergenduse osaliseks – Tom ja Danny olid seal. „Jumal tänatud, et teiega kõik korras on,“ kallistasin neid. Nad nägid küll väga halvad välja, aga vähemalt mitte põlenud.

„Dougie rääkis meile jah.“

„Kes need on?“ küsis mu ema.

„Blond on Tom,“ ütlesin.

„Su poolvend?“

Noogutasin. „See on mu ema, Marie.“

„Tere,“ Tom noogutas ja naeratas, mis aga vajus kohe ära. „Kas ma peavalurohtu saaks?“

„Mine too,“ ütles mu ema mulle ning ma tegin seda.

„Tom, kelle juures sa ärkasid?“

„Su sõbranna, Agnese.“

„Jumal tänatud,“ ohkasin. „Nüüd on vaja ainult Harry leida.“

„Haiglas teda siis ei olnud, jah?“

„Ei olnud haiglas ühtegi Harry-nimelist,“ raputas mu ema pead.

„Ja kui ta telefonile ei vasta, siis kuidas me ta leidma peaksime?“

„Ma saadan talle sõnumiga oma aadressi, küll ta ühel hetkel välja ilmub.. aga Dougie, kas ma ütlesin sulle eile, kellega ta oli? Sest ma tean, et nägin Harryt kellegagi rääkimas ja Matt kinnitas mulle, et ta läks koos selle sama tüdrukuga ära, aga ma ei mäleta, kes see oli.“

„Ütlesid küll, aga ma ei jätnud tõesti seda meelde.“

„Arusaadav,“ noogutasin.

„Andke mulle ta number ja me otsime ta GPS-i abil üles.“

„Ema?“

„Mis? Ma pean ju vahel vaatama, kas sa ikka läksid Agnese juurde ööseks..“

„Kas see pole illegaalne?“ küsis Tom.

„Ole sa tasa, ninatark. Ma maksan selle eest, nii et ei ole,“ ütles mu ema ja võttis oma telefoni välja.

Ta tegi lahti mingisuguse rakenduse, kuhu Harry numbri sisestamisel saime tema ligikaudse aadressi, kilomeetri raadiuses.

„Keegi elab seal?“ näitas ema mulle kaarti.

„Jaa, Anna-Lisa,“ tuli mulle meelde. „Ja temaga ta eile rääkiski. Super.“

Valisin Anna-Lisa numbri ning õnneks võttis ta varsti vastu. „Kas Harry on sinuga?“ küsisin kohe.

„Jah... miks sa küsid? Oota, ta ei ole ju su poiss, ega?“

„Ei,“ naersin. „Ma tahtsin teada, kas teiega on kõik korras.“

„Tulekahju pärast küsid?“

„Jah, olid seal?“

„Jaa, me saime ilusti välja.“

„Kas ma saaks Harryga rääkida?“

„Ta magab.“

„Okei, ütle talle siis edasi, et kui ta ärkab, siis ta helistaks.. või saada ta kohe minu juurde.“

„Okei, Annie.“

„Ühte asja ma küll aru ei saa,“ muigasin, kui mu ema teise tuppa läks. „Kuidas te kõik ühe õhtuga keppi jõudsite saada? Ma arvasin, et vähemalt üks teist tuleb üksi koju.“

„Nojah, mis me ikka öelda oskame... me oleme bändis.“

„Nii et Dougie sai ka?“ muigas Tom.