Suvelaager

2

Kui näoilme saaks tappa, siis ma oleks juba surnud. Brittany vaatas mind nii nagu lõvi vaatab kitse. Tõsiselt ka.

Ma ei suutnud seal enam olla, ma lihtsalt jooksin sealt ära. Ma nägin kaugelt tiigi juures inimesi. Poisse ja tüdrukuid. Mulle jäi silma üks poiss, kes oli minust umbes aasta vanem ja tal oli musklis keha. Seal oli ka palju tüdrukuid. Ma märkasin seal ka Hannat. Ta nägi kuidas ma teda vaatasin ja sosistas midagi teistele ning osuTAS MINU PEALE NÄPUGA?!

Kõik vaatasid minu poole. Kõik. Isegi see kena poiss keda ma enne märkasin ning ta pi-

See poiss pilgutas mulle silma! PILGUTAS. Mida Hanna talle ütles?

Ma ju jooksin Brittany juurest minema. Oih.

Ma hakkasin edasi kõndima metsa poole, sest metsas on rahulikum ja seal saab rahulikult olla. Ma olen lapsepõlvest saati metsa armastanud. Ma käisin enne vanemate surma iga päev metsas niisama mõtlemas.

Ma olin metsa algusest umbes 20. meetri kaugusel kui ma kuulsin hääli.

"Kas te nägite juba teda?"

"Ta oli veel kuumem kui eelmine kord!"

Kahtlane..lähen vaatan mis seal on.

"Ma kavatsen selle ajaga, kui me siin oleme temaga käima hakata."

Seal olid neli tüdrukut kes rääkisid..kellest?

"Hanna rääkis sama ja ta ütles et kui keegi peaks tema teele ette tulema, siis ta teeks ta elu põrguks!"

"Vabandust, aga kellest jutt käib?" küsisin kulmukergitusega.

"Kas sa ei tea?!"

"Ei tea mida..?" olin ikka veel segaduses.

"Tyler Thompson jõudis mõned tunnid tagasi laagrisse!" ütlesid nad kõik samal ajal.

See tegi mind küll uudishimulikuks. Ma kuulsin enne ka teisi tüdrukuid mingist kutist rääkimas, aga siis ma ei teinud sellest välja. Miks nad sellest nii vaimustuses on? Tavaline inimene kelle nimi Tyler. Ma ei viitsinud sinna enam jääda ja ma suundusin uuesti metsa poole.

*5 minutit hiljem*

Pärast kui ma sellest "kuulsast" Tylerist olin kuulnud läksin metsa. Ma avastasin ühe koha, kus saab rahulikult olla. Ma märkasin keset hõredat metsa kohta, kus olid paugust hästi tihedad puud. Ma läksin vaatasin lähemale ja kui ma sealt puude vahelt sisse pugesin, siis ma leidsin nii ilusa koha. See on kuidagi nii salajane. Ma ei tea kuidas ma isegi seda kohta märkasin, see oli kuidagi nii.. nähtamatu?

Siin kohas olid ringis tihedad puud. Ja keskel lagendik. Maad kattis kõige pehmem sammal maailmas.

See on väga maagiline koht ja hämmastavalt ilus. Ma hakkan siia ka edaspidi tulema. Hea, et mul tee meelde jäi.

Ma läksin pikali samblale ja hakkasin oma vanematest mõtlema. Ma igatsen neid nii palju. Ma teeksin kõik, et nad tagasi saaks. Selleks ajaks mul juba pisarad voolasid. Ma olen vist kõige õnnetum tüdruk maailmas.

Ja kas ma juba ütlesin, et seal pehme sambla peal tuli kiiresti uni?

----------

Ma avasin silmad ja nägin ringis puid minu ümber. Kus ma olen?Kõik mälestusid tulid tagasi.

Laager.

Lucy ja Ashley.

Mets.

Salajane koht.

Mis kell on? Kaua ma magasin? Üpris pime on juba.

Ma läksin kiiresti oma majani tagasi ja lootsin nii väga, et ma Brittanyga ei kohtu. Ma hakkasin ust avama kui uks minu ees avanes.