Praegu? Just nüüd?
Catwoman777: KAS. SA. OLED. LOLLIKS. LÄINUD?
Superman118: :(
Catwoman777: Teeme nii, et mina pakun aja ja koha. Näiteks homme varahommikul, söökla uste ees? Nagu nii vara, et on hele, aga pole inimesi. Enne hommikusööki.
Superman118: Kell 5?
Catwoman777: Mida!? Ma ei ärka kell viis üles, et sinuga kohtuda.
Catwoman777: :-D
,,Tead Lily, kui mures Tyler oli, kui sa alla kukkusid," ütleb Lola ja mu tähelepanu läheb temale.
Tyler? Mures?
,,Kui sa alla kukkusid, jooksis ta kohe sinu juurde. Sina lebasid seal maas, tema sinu kõrval ja ma ütlen ausalt, ta tundus murest murtud... tead, kõik imestasid, teda isegi ei huvitanud teiste pilgud,'' vuristab Lola ja mul tuleb naeratus näole.
Tyler? Jooksis kohe minu juurde? Minu pärast. Ta tegi seda minu pärast. M I N U pärast. See on esimene kord, kui ma tunnen, et tema tüütamine on ära tasunud. Ja jumal, see on hea tunne. See peab tähendama, et ta hoolib minust. Kasvõi natukene.
Aga mispärast ta siis minuga nii ükskõikselt käitub? Kas ta kardab midagi? Miks ta üldse välja ei näita, et ta mind sõbraks peab? Ma tahaks seda nii nii väga teada.
Superman118: Kell viis on vist tõesti imelik...
Superman118: Teeme siis kell seitse? Pool kaheksa? :P
Superman118: Pool kaheksa? Palun vasta midagi, muffin, ma tahan su arvamust teada. :(
Catwoman777: Oops, ma olin eemal korraks. Teeme kell seitse.
Superman118: Sobib, jään ootama. :) Homme näeme... Ma olen nii elevil.
Catwoman777: Mina ka, homme näeme. :)
Ma login välja ja panen arvuti kinni.
See on lõpuks käes. Ma kohtun oma kirjasõbraga. Homme hommikul.
Ma olen elevil, aga ma kardan ka. Ma loodan, et ta ei pettu minus. Samas ma ka loodan, et ma ei pettu temas. Muidugi ma olen minevikus ette kujutanud, milline ta välja näeb ja kuidas ta käitub, aga nüüd, kui ta võib olla keegi keda ma tean, on kõik ettekujutlused kadunud.
,,Homme on õudukaõhtu, see on mu lemmik. Usu mind, sa ei pettu selles, kõik lähevad sinna, see on nagu selle aasta parim hetk,'' ütleb Lola plaksutades ja ma ronin oma voodist alla, samal ajal itsitades.
,,Ooh lahe!'' ütlen Lolale ja ta vaatab mulle uudishimuga otsa.
Mulle tegelikult õudukad nii väga ei meeldigi, mulle hoopis tundub lahe kambaga koos midagi ette võtta.
Siis ta teeb kaastundliku näo:,,Kas sa saad selle peavaluga? Või mis sul oligi, peapõrutusega?''
,,Muidugi, ega see mind juba ei peata,'' ütlen Lolale naljaga ja pilgutan silma. Ok, see silmapilgutus oli vist veits kahtlane.
Lola lihtsalt naeratab.
***
Lucy magab. Ashley magab. Lola magab.
Minul ei tule und. Alguses sai kell üks, siis juba kaks ja nüüd on juba kolm läbi.
Ma aina mõtlen sellele hommikusele kohtumisele ja mu mõtted ei jäta mind rahule.
Ma pean kell seitse söökla uste ees kohtuma Supermaniga. Kui ma jääksin kell neli magama, saaksin magada umbes kaks ja pool tundi.
Tore. Ma armastan oma elu.
YOU ARE READING
Suvelaager
Teen FictionLily elu muutus, kui ta vanemad surid autoavariis. Ta ei käinud sõpradega õues, ei rääkinud kellegagi peale oma tädi ja väljus oma toast ainult sööma&jooma&vetsu minnes. Ta tädi Ninale see muidugi ei meeldinud ja ta saatis ta salaja suvelaagrisse...