Suvelaager

36

Ütlen kohe ausalt ära, et ma teadsin juba alguses, et ööjooksule minemine on kõige lollim asi, mida mina, Lily, teha saaksin.

Ma lihtsalt ei suutnud ohjeldada ennast üks kord elus ja öelda, et jah, sul on õigus, ma ei peaks minema.

Miks ma nii kangekaelne olema pean? 

Ei tundu just parim idee kõige kohmakamale ja lootusetumale inimesele siin maailmas. Ma eksin igal pool ära. For god's sake ma eksisin ära enda kodulinna, mida ma peaks une pealt ka peast tundma. Aasta tagasi. Ööjooks pimedas tundmatus metsas tunduks siis lihtne, eks?

Enne jooksule minemist tuli ta uuesti rääkima.

Ma kükitan ja seon kinni oma  sporditossude lihtsasti lahtitulevaid paelu, kui näen, et mu pea kohale on tekkinud vari. Isegi kui on üpris pime, saan ma varju pikkuse järgi aru, kes see on.

Ma vaatan üles ja saan kohe aru, et siit midagi head ei tule. 

,,Sa pead nalja tegema. Sa ei mõtle tõsiselt seda," ütleb madal hääl tumeda naeruga, milles pole midagi naljakat. Ta hääletoon on teistsugune. Nagu ta ei laseks mingil juhul mind sinna ööjooksule.

Bitch.

Nüüd ma tõusen püsti. Mu käed lähevad automaatselt kulmukortsutusega rinnale risti. Ma ei ütle midagi. Ma tõenäoliselt ei teeks olukorda paremaks.

Tyler näeb mu reaktsiooni ja hakkab siis uuesti pihta:,,Sa oled fucking taun Lily. Sa kukud esimese oksa taha enda ajud sodiks. Sa ei oska isegi kõndida ilma komistamata. Hakkaks juba praegu raamatut kirjutama teemal "Järjekordne loll Lily tegu". Kuradima taun."

Kuradima taun?! Käigu perse. Ma ei leia mingitki seletust, kuidas ta enda solvanguid praegu põhjendada saaks. Mida ta arvab endast?

,,Palun, räägi veel. Tahaksin hea meelega jätkata su hinnatud arvamuse kuulamist," vastan talle kohe vastu. Ma ei kavatse alla jääda. Ta hakkab mulle juba närvidele käima.

Ta on nii ebastabiilne.

Tyler astub mulle sammu lähemale ning ütleb vaikselt ja ähvardavalt:,,Ma panen su käed raudu ja seon ketiga puu külge kinni."

,,Aa, sulle meeldivad sellised mängud siis."

Ta läks mu öeldu peale veel rohkem närvi. Knew it. Pussy ei mõista nalja.

,,Sa ajad mind närvi praegu Lily. Väga väga närvi. Ma saan aru, et sul on probleeme asjade mõistmisega ja sa oled harjunud alati kõike enda järgi tegema, aga võta see üks hetk ja lihtsalt mõtle. ÄRA MINE SINNA! " karjub ta järsku mu peale, mis mind ehmatab. Mis õigusega ta mu peale häält tõstab?

Miks see tema jaoks nii suur probleem on? Poleks kunagi arvanud, et sellisest asjast tüli tuleb. Päris tüli. Ma olen temas nii pettunud. Ja vihane.

,,MIS SUL VIGA ON? Mine tee üks oma vähitokk ja rahune maha. Sa ei käsuta mind. Ma ei ole sinu omand, keda sa kamandada saad."

Tyler ohkab sügavalt ja vaatab mulle silma.

Ta on tõesti mad. Kui vaid pilk saaks tappa. Ta vaatab mind nagu ma oleks ta suurim vaenlane. Mul hakkab kõhe.

,,Õige. Sa. pole. keegi. Ilusat jooksu sulle, Lepik."

,,Käi perse!"

Ja läinud ta ongi. Ma hingeldan me tulisest sõnavahetusest. See ei ole normaalne. Haige inimene. See, kuidas ta mulle ütles, et... Ma pole keegi... Ta ütles seda nii kergelt, nagu üks tavaline 'tere hommikust'. Mida kuradit. Tal on vihaprobleemid. Ma ei taha isegi näha teda. Alles oli kõik nii normaalne. Miks ta peab kõik perse keerama? Mina ei jõua sellise inimesega sammu pidada. Selline käitumine rikub kõik Tyleri head omadused ära.