Suvelaager

33

,,Lollakas, ega ma ise teda sisse- Oota, kuidas sa mind kutsusid? "

Jordan vaatab mulle nõutult otsa, mis ajab mind natuke segadusse.

,,Ah?"

Ma mõtlen, mida talle öelda. Ma vaatan sõprade segaduses nägusid.

Kuigi ma olen põnevil ja tahaksin juba hullult Jordaniga rääkida, viskan ma endale juustutüki suhu ja jään ootama, millal ma saan temaga kahekesi rääkida.

Jordan ei tundunud minu küsimusest ja ehmatusest häiritud. Kas ta ei märganudki, et ta mind muffiniks kutsus? Kas ta on üldse Superman?

Ei, ta peab olema. Mitte keegi pole mind peale Supermani muffiniks kutsunud. See peab olema Jordan. Aga... ma pole kunagi Supermanile öelnud, kes ma olen. Kuidas ta siis teab?

Kui ma enne ootasin piknikut, et mõtteid Tylerist eemale saada, siis nüüd ma ei suuda selle lõppu ära oodata.

***

,,Jah, Lily... ma olen tema. Ma olen Superman," ütleb Jordan vaikselt ja ma jään sõnatuks.

See ongi tema! See. On. Jordan. Kõik see tundub võimatu. Ma olen leidnud oma kirjasõbra. Mingist suvakast laagrist, kuhu mu tädi mind salaja saatis. See tundub nii võimatu.

Aga ma olen nii õnnelik.

Kui keegi meid kõrvalt vaataks, siis mina oleks nagu ämblik kaheksa jalaga Jordani küljes kinni ja tema lämbuks minu all.

,,Ma... ma ei... saa... hingata..."

Ma võtan käed Jordani, minu Supermani, küljest vabandavalt ära ja punastan.

Kurat, see juhtus jälle.

Jordan naerab, jääb vaikseks ja siis ütleb:,,See on suur kergendus. Ma arvasin, et sa oled vihane."

,,See on mulle suur kergendus! Ma arvasin, et sina oled vihane! Ma magasin me kohtumise maha! Kuule... Miks ma üldse peaksin vihane olema? Sa ei kujuta ette, kui õnnelik ma olen. Tänulik ka. Mõtle, me rääkisime aastaid internetis. Mul oli isegi mingi aeg crush sinu peal."

Ma vaatan otse Jordanile silma. Ta silmad säravad ning tal on suur naeratus suu peal. Jumal, ta näeb õnnelik välja.

,,Ahahaaha... crush?" ütleb ta ja müksab mind.

Ma panen käed rinnale risti ja lausun:,,Ära pane mind kahetsema, et ma sulle seda ütlesin."

,,Olgu olgu... Aga..." ütleb ta ja hakkaks nagu millegist rääkima, aga siis mõtleks ümber.

,,Aga?"

Ta kahtleb praegu. Ma näen seda.

,,Nooh... Jordan?"

,,Kas sul on siiani?" küsib ta ja pöörab pea minu poolt ära.

,,Siiani mis?"

Ta vaatab uuesti mulle silma sisse ja ütleb:,,Crush? Minu peal?"

Mul jääb hing kinni. Ma ei oodanud seda. Ma ei tea miks, aga see küsimus... häirib mind.

Sest sa ei tea vastust, Lily.

Jää vait. Ma tean. Ma näitan sulle vastust.

,,SINU peal?! Muidugi mitte," ütlen Jordanile ja vaatan puid meie ümber.

Kui ma Jordanit vaatan, siis ta vaatab ka puid meie ümber.

,,Olgu..."

Alguses on meie vahel vaikus ja siis ma küsin:,,Kuidas sa üldse teadsid, et mina Catwoman olen?"