Suvelaager

15

Ta pööras pea minu poolt eemale ning pühkis oma käega pisarad ära.

Ma läksin istusin tema kõrvale ja panin enda käe talle ümber. Me istusime nii natuke aega vaikuses ja siis ta pahvatas naerma ja ütles:,,Sa teed mu tuju paremaks ja sa ei teagi, mis mul viga on,"

See oli sunnitud ja kurb naer. Mul hakkas Jacobist nii kahju. Ta nägi nii kurb välja.

,,Räägi,"

Ja ta rääkis.

,,Liisi, mu parim sõber, oled teda näinud küll? Me pole enam sõbrad. Ta ei taha. Ta vihkab mind. Sest..." tal hakkasid jälle pisarad jooksma ja mulle tulid ka silma pisarad, kui nägin, kui kurb ta on.

,,ma olen gei. Meil oli nii palju lahedaid mälestusi. See murrab mu südame, sest ma ei saa ju muuta seda, kes ma olen. Ma ei saa öelda, et ma pole gei ja käia tüdrukutega, kui ma tegelikult seda ei taha,"

Nüüd mul tuli endal ka nutt peale.

,,Ta armastas mind, Lily. Mitte ainult sõbra mõttes,"

Mu suu vajus lahti. Ma ei osanud tükk aega midagi öelda.

,,Kõik saab korda, Jacob. Mida rohkem aega mööda läheb, seda paremaks ka läheb. Sa ei pea häbenema seda, et sa gei oled. Palun ära häbene seda," Ma naeratasin talle ja ta naeratas mulle vastu.

,,Minul on kõige raskem seda teistele öelda. Lily, Liisi oli esimene inimene, kellele ma seda ütlesin, ja vaata, kuidas see lõppes," ütles ta ja ohkas.

,,Ma olen kindel, et Brandonil, Jordanil, Lolal, Lucyl ja Ashleyl pole selle vastu midagi. Usalda mind selles. Räägi nendega sellest, kui valmis oled. Ma võin sind aidata ka kuidagi," ütlesin Jacobile ja märkasin, et ta ei nutnud enam.

,,Ma teengi seda, Lily. Aga ma teen seda ise. Ma ei karda seda öelda, ma kardan pigem nende reaktsioone. Aitäh sulle Lily, kõige eest," ütles ta ja me tõusime mõlemad püsti.
,,Sa tead minu saladust, ma tean sinu, mis edasi?" küsis ta ja hakkas naerma. Me hakkasime koos tagasi majade poole kõndima. Mulle meenus üks küsimus, mida olen temalt ammu tahtnud küsida.

,,Ahjaa. Aga mul küsimus ka. Sa pole ju mingi politseinik või midagi?"

,,Eiei, too päev, kui ma sulle need...halvad uudised tõin... siis ma olin koos tädiga. Ma lihtsalt aitasin teda. Tal oli minu tuge vaja. Ta ütles, et poleks üksinda suutnud," vastas Jacob ja vaatas mulle otsa. Puud sahisesid me ümber.

Ta ei saa superman118 olla, sest ta kirjutas, et suudles Brittanyga.

Jordan äkki? Eitea, ma näen teda nii harva telefonis.

Kui me lõpuks tagasi jõudsime, siis jätsime hüvasti ja läksime oma teed.

Ma olin natuke vihane enda peale, et ma arvasin, et Jacob on alati nii rõõmus ja muretu. Temal on ka probleeme. Kõigil on, isegi, kui nad seda varjavad.

Kui ma enda maja uksest sisse astusin, siis oli seal vaikus. Lucyt polnud. Ashley magas. Lola oli üleval. Ma noogutasin talle tervituseks.

Ma tahan juba homme Lucy nägu näha, kui ta Brandoni kingitusest räägib.

Ma panin endale uneriided selga ja ronisin voodisse. Ma jälgisin natuke aega Lolat. Ta tundus olevat mõtetes.

Mõne aja pärast ütles ta:,,Ma tean, et sa nägid neid sõnumeid,"

Mul jäi korraks hing kinni.

,,Anna andeks, Lola. Kogemata, palun usu mind. Ära ole mi-

,,Lily! Ma ei pahanda. Lihtsalt, usalda mind. See pole midagi halba. See pole ka otseselt sinuga seotud. Võinoh, see polegi sinuga seotud. Ega Ashley ja Lucyga. Ma olin Hannale teene võlgu ja nüüd ma aitan teda," lausus ta ja vaatas mulle otsa. Ta pani oma pruunid juuksed krunni.