Suvelaager

21

Nüüd oli juba neli päeva möödunud sellest, kui ma sain teada, et Tyleril oli tüdruk. Aga see ei muutnud meil omavahelisi suhteid. Meie olematut suhtlemist.

Ma olen mitu korda üritanud temaga rääkida. Kasvõi teretada. Tema vaatab mind sünge näoga ja jätab minust väga lolli mulje, sest muidugi tema midagi ei ütle.

Ja siis ma mõtlesin, per**e kah. Miks mind nii palju huvitab? Ta ei meeldi mulle ega midagi.

Ja tundub, et Hannat huvitab veel rohkem. Ta ainult mõnitab ja 'kogemata' ütleb midagi sobimatut või kukutab midagi 'kogemata' midagi minu peale.

Täna on orienteerumise esimene päev. Õnneks on õues ilus ilm.

Üks blondide juustega naine räägib tervele laagrile orienteerumisest. Me seisame kõik siin õues, lõkkeplatsi juures.

Enamustel on tüdinenud näod peas, mina vist ainukesena kuulan. Vähemalt üritan.

Esimesel orienteerumispäeval, täna, valime paarilised ise ja orienteerumine algab üpris vara, peale hommikusööki. Kohe, kui see naine on meile reeglid ära seletanud.

Kõik juba sosistavad ja lepivad paarilisi kokku. Ma vaatan enda ümber.

,,Jordan?" küsin  Jordani käest, sest tal minu arvates partnerit veel pole.

Talle tuleb näole vabandav naeratus:,,Sorri, ma lähen Tyleriga."
Ma kehitan õlgu ja naeratan talle õrnalt. Üritan oma pettumust mitte näidata.

,,Aga Lily, järgmine kord broneeri ära,'' ütleb Jordan naeratusega ja pilgutab silma.

Kuidas nad küll sõbrad on? Nad on kaks täiesti erinevat inimest. Üks naeratab, suhtleb palju, flirdib, lollitab ja teine ei tee midagi neist tegevustest. Arvake ise kumb on kumb.

,,Lily! Oleme koos? Reetur Jacob on mingi uue 'sõbraga', Lucy ja Brandon on koos ja Ash on Alexiga," ütleb Lola ja tuleb mulle lähemale.

Ta sosistab:,,Mulle tundub, et Ashil on väike crush."

Mulle tuleb suule kaval naeratus ja ma otsin silmadega Ashi:,,Uuuuh, pöidlad pihku siis, kes teab mis seal metsa vahel juhtub."

Me naerame koos.

Lolaga võin ma küll koos olla. Ta on selline mõistlik. Lõbus ja tark ka.

Ma jälgin inimesi ja mu pilk peatub Hannal, kes mind kohe märkab.

Ta tuleb suurte sammudega 'rõõmsalt' siia. Ma pööritan silmi.

Ta mängib kohkumist.

,,Oi, vabandust Lily! Ma vaatasin kaugemalt, et sa oled mu vanavanavanaema. Aga siis mulle meenus, et ta on surnud!" lausus Hanna ja irvitas mulle näkku.

Lola minu kõrval purskab naerma ja ma togin teda pahuralt ribidesse.

,,Hanna, siis on sul küll halb nägemine, kui sa mind oma vanavanavanaemaks pead," ütlen talle vastu ja Hanna krimpsutab oma nägu. Ta hakkab midagi veel ütlema, aga Lola tirib mu sealt ära.

,,Hull eit," ütleb ta ainult ja ma nõustun temaga. Hull eit.

,,Aga me peame need kaardid vist nüüd võtma. Teised on seal järjekorras," ütleb ta ja me lähme seisame järjekorda.

Kui me lõpuks kaardi ja kompassi kätte saime, siis läksime teistest natuke eemale.

,,Ja jätke meelde, esimesele kolmele võistkonnale on ka auhind!" karjus veel meie juhendaja.

Ohoo. Auhind. Milline võiks küll orienteerumise eest saadud auhind olla?

Ma uurisin kaarti ja mu aju jooksis kokku.