Eksinud? Kas keegi üldse jälgis, kuhu me läksime?
,,Kas me lihtsalt tagasi minna ei saa?" küsis keegi rahva seest.
Me hakkasime rahvaga kiirsammudega tagasi minema. Varsti hargnes tee kaheks.
,,Kas keegi mäletab, kuhu poole minna?" hõikas Brandon üle rahva. Inimesed hakkasid vaikselt paanikasse minema.
,,Mäletan." ütles keegi tagant. Hääle järgi tundsin ära, et see on Tyler. Paljud tüdrukud kogunesid tema ümber ja poisid vaatasid teda kadedate nägudega. Ta näitas käega vasakule nii, et lõi ühele tüdrukule peaaegu käega näkku. Ta ise ka tundus ehmunud olevat.
Me hakkasime liikuma vasakule ja mulle tuli see koht juba tuttav ette. Me liikusime edasi umbes 10 minutit, kui tee hargnes jälle kaheks. Tyler näitas käega jälle vasakule ja me kõndisime umbes 5 minutit, kui laagri tuled hakkasid paistma. See oli kergendus, sest ma korraks arvasin, et olemegi täiesti eksinud.
Kõik inimesed kõndisid oma majadesse ja kui me jõudsime Lola, Ashley ja Lucyga oma majja, vaatasin ma kella ja see näitas 22:27. Ma olin väga väsinud.
,,Tüdrukud, ma lähen magama. Täna oli väsitav päev. " ütlesin ma neile ja nad noogutasid.
Ma ronisin oma voodisse ja jäin sügavasse unne.
*JÄRGMINE PÄEV*
,,Miks te seda tegite? Te ei tohi teiste asju lõhkuda!" pahandas minuga laagri juhataja.
,,Ausõna, mina ei teinud seda!" rääkisin ma talle tõtt. Hanna vaatas mind vihase näoga.
,,Lily valetab! Ma kogemata ükskord tegin ta patsikummi katki ja nüüd ta vihkab mind selle pärast! Ta ütles veel ka, et ta teeb tagasi!" ütles Hanna laagri juhatajale ja tegi süütu näo pähe.
,,Kuidas? Miks peaks keegi patsikummi pärast niimoodi tegema?" küsis ta, küsimus pühendatud peamiselt mulle. Ta tõstis laua peale kääridega katki lõigatud bikiinid ja teised riided.
,,Ma ei tea! Küsi Lily käest!" ütles Hanna.
Hommikusöögi ajal tuli minu juurde laagri juhataja koos Hannaga. Laagri juhataja kutsus meid (Hannaga) oma ruumi. Hanna oli talle väitnud, et mina olevat tema riided katki lõiganud, sest ma kunagi olen teinud ta patsikummi katki. Valetab! Nüüd ma siin kõval diivanil istungi ja talun Hanna vihaseid pilke.
,,Mina pole seda teinud!" ütlesin ma enda kaitseks.
Juhataja vaatas meid mõlemaid väga kahtlustava näoga.
,,Ma praegu tõesti ei tea, kas sa tegid seda või ei, aga ma jälgin sind! Võite minna ja tüdrukud, klaarige see asi omavahel ära!" ütles juhataja, kelle nimi oli vist Emma. Me tõusime mõlemad kohe püsti ja kõndisime õue. Hanna vaatas mind väga vihase näoga, enne kui ta puusi nõksutades minema kõndis.
Tahaks praegu lihtsalt kodus perega koos olla, Simpsoneid vaadata ja oreo šokolaadi süüa.
Ma jalutasin majani. Ma üritasin ust lahti teha, aga see oli lukus. Mul pole võtit kaasas ka...
Ma arvan, et Lucy, Ashley ja Lola läksid randa, sest ma kuulsin neid midagi sellega seoses rääkimast.
Mida teha aja jooksul, kui nad rannas on? Ma võiks Jordanit külastada, vaadata, et äkki tema pole rannas. Ma mäletan, et ta ütles oma maja numbri, aga ma ei mäleta, kas see oli 14 või 16.
Ma hakkasin kõndima maja nr 14. poole. Kui teda seal pole, lähen käin majas nr 16.Ma koputasin uksele ja ukse peale tuli Brandon. Jordan ütles, et tema majas polnud tema häid sõpru, Jordan on järelikult ikka majas 16.
,,Tsau, miks sa rannas pole?" küsisin mina Brandonilt.
YOU ARE READING
Suvelaager
Teen FictionLily elu muutus, kui ta vanemad surid autoavariis. Ta ei käinud sõpradega õues, ei rääkinud kellegagi peale oma tädi ja väljus oma toast ainult sööma&jooma&vetsu minnes. Ta tädi Ninale see muidugi ei meeldinud ja ta saatis ta salaja suvelaagrisse...