Puistab helkivaid kiiri
me purunend klaasprisma
ja seab paika piiri,
kui kaugele võime kukkuda.
Ärevalt puuduta langevaid tähti,
üks etem kui teine,
lootusepuhangust veel jäine,
ainult et kustuvad tihti.
Kuhu panid tükid valgusest,
kui lubasid mul alustada algusest?
Kas tagastasid mu laenutatud eluloo
või ununes sootuks, seistes metroos?
Kui tihti vaikid,
sest öelda on palju?
Kõnnid ju ikka tasahilju
ja põletad öösiti salaja kirju.
Su ketid on pisaraist
ja olemus melanhoolne.
Silmad joobnund allikaist
ja naeratus pigem sümboolne.
YOU ARE READING
Värvitud sinised linnud
PoetryVärvitud sinised linnud on kurvad. Nad ei nuta, vaid raputavad tiibasid ja pritsivad värvi. Kogumik luuletustest nii inglise kui ka eesti keeles. / The colored blue birds are sad. They will not cry, but shake their feathers and spray paint. This is...
