Homsel
veider komme süüa
elumarju otse põõsalt.
Täna
juhtub olema pragu
aknaraami sees.
Eile
oli torm kindlasti
palju hellem.
Mõtle,
mis veel ootab
ees.
Suits
puhub ninna üsna
otse.
Tornid
taeva toovad
alla.
Ja meie
libiseme kaugele,
kaugele maapõhja.
Kõigi
käed on poleeritud
esteetilisest hukust.
Ja sõrmed
otsivad
stardinuppu.
Viib
tuttava ära tüdimus
näha ühtsama nuttu.
Surm
on liiga igav,
juhtub üsna tihti.
Välja pigistama
õppima peab sidrunimahla,
emotsioone.
Kõike
teeme valesti ja vale
oleme meie.
Enamasti
suu käib mõttetuse
taktis.
Lipsab
välja midagi
'samastatavat'.
Sest
me oleme tüdinud
ja tüdimus on meie.
Armastus
loob õige,
õige surmahirmu.
Romantiliselt
jäetud 'sirvi ja andu'
tasku põhja.
Üleeile
kasvas mullast
priius.
Ülehomme,
ülehomme, ülehomme ...
vääratab.
Ei
miski me kõrvale
haihtumata jääda saa, kuna
sündinud me kaaluta.
YOU ARE READING
Värvitud sinised linnud
PoetryVärvitud sinised linnud on kurvad. Nad ei nuta, vaid raputavad tiibasid ja pritsivad värvi. Kogumik luuletustest nii inglise kui ka eesti keeles. / The colored blue birds are sad. They will not cry, but shake their feathers and spray paint. This is...
