Sulle ehitasin püünise

41 2 2
                                    

Mõned sammud haljal väljal,

valguse puudutus udu sees,

luban kanda maailma turjal,

kui anda saaksid mulle need.

Huuled karedad on lõõsast,

su puudutus kui okastraat.

Mõelnud olen ammu öelda,

tormis ümber läind su kummipaat.

Olid hetk ja möödusid,

ei enamat saanud loota.

Su ilust osa saavad vaid

need, kes rohkemat ei oota.

Sõnad olid tehtud tolmust,

aeg näitas mulle seda.

Rääkisid ja rääkisid,

kuid su meelel lasus vaikus.

Nii ma peatusin avatud uksel

ja su silmad enam polnud endised.

Parem kannaksin maailma turjal,

kui sulle ehitaksin püünise.

Värvitud sinised linnudWhere stories live. Discover now