Me oleme pimedad,
mõnikord mitte.
Teinekord tahaks,
kuid süda jääb ette.
"See pole see maailm,
mida näitasid mulle,"
väitsid pettunud sosinal
ja valasid õli veel tulle.
"No, anna siis tagasi,"
nähvasin rutakalt vastu,
endal südames värin,
et selle sammu sa astud.
Suu tõmbus sul kriipsuks,
hinges vaikis nördinud ramm.
Kuid jõutuulte kiuste
üsna kahtlevaks jäi samm.
Pöörasid selja.
Su puudutusest sai viha,
hääl hirmu ei hoidnud vaos.
Silmist pritsis pisaraid
ja pimedusest kasvas kaos.
Nutsin koos sinuga
ja korjasin närtsinud lilli.
Su jalge all maas
pidas Surm endaga duelli.
YOU ARE READING
Värvitud sinised linnud
PoetryVärvitud sinised linnud on kurvad. Nad ei nuta, vaid raputavad tiibasid ja pritsivad värvi. Kogumik luuletustest nii inglise kui ka eesti keeles. / The colored blue birds are sad. They will not cry, but shake their feathers and spray paint. This is...
