Kukun merre
ja meri armastab mind.
Vesi sulab verre
ja ilma ei saakski.
Vetikatest voodis
leian endale koha
kalade keskel,
kel minust pole suva.
Toit.
Toit ma olen neile,
kel soomustes elukeemia
ja kõledas peas pole hirmu.
Siin all on teisigi.
Mina olen vaid külaline,
kes sisse tunginud
on jäädavalt.
Vaatavad mulle silma
kaks olematut silma.
Kuidas serveerida mind?
Kas süüa siis kui tuksata rind?
Merepõja vallutanud
pole ainult mina.
Siin otsinud kohta
on sissetungijate rida.
On mahajäetud aardekirst
mu tulevane kodu.
Põrandat kaunistab
roostetav romu.
Mu uued sõbrad
ka kasutavad võimalust,
et kolida ümber
keset suurt segadust.
ESTÁS LEYENDO
Värvitud sinised linnud
PoesíaVärvitud sinised linnud on kurvad. Nad ei nuta, vaid raputavad tiibasid ja pritsivad värvi. Kogumik luuletustest nii inglise kui ka eesti keeles. / The colored blue birds are sad. They will not cry, but shake their feathers and spray paint. This is...
