Jääme, et minna

59 9 2
                                    

Huultel härmast pitsitus,

kuid helged kõik me mõtted.

Puudutada sind on veel valus,

keerukad su olemuse võtted.


Jäätis sulas näppude vahel

ja lumehelbeid keelega püüdsid.

Viivitada oli veel valus,

kui käest kinni hoida nõudsid.


Me ees sulas jäähotell ja

jalge all lendlesid okkad.

Aastaaegade vahetust

lubada endale võisid vaid rikkad.


Me sunnitud lepete anum

oli lauale jäänud tuhmuma.

Kord tarisid ise, kord minagi,

siis tülikaks muutus see koorem.


Su soojus, lõhn on võõras,

siirus puudutades külm.

Oli mälestustest saanud kõik,

mis õlg-õla kõrval hoidis meid. 


Värvitud sinised linnudWhere stories live. Discover now