Elu on lava ja me kõik näitlejad

52 10 3
                                    

Kukun kaks, kolm meetrit -

pole valus vist.

Lase lahti, hoia kinni,

ma pole tehtud savist.


Üks, kaks, kolm - mikritest,

neli ja kaamera käib.

Sõnad paberil, kuid sassis on keel.

Kuhu rambivalgus jäi?


Neid koheldi kui staare,

nägu iga kaane peal.

Üks sõna maksab tuhandeid,

kolm inimsüdameid.


Püüan ja püüan, kinni ei saa,

pole sära minu jaoks.

Hüüan ja hüüan, hääleta,

jäävad uksed suletuks.


Siin peegli ees ma vahel seisan,

harjutan enesekontrolli.

Ka iseenda elus ma

vaid mängin kõrvalrolli.

Värvitud sinised linnudWhere stories live. Discover now