Ja valendavad tähed,
mis iial ei maga,
ja laulavad hinged,
mida vargsi vaid näeb.
Me töö ongi sünge,
kui hurmav must surm,
rebib lindid me õlult
ja jätab meele sõnatuks.
Kus lõpeb me horisont,
kuhu raugeb me jaks,
kuidas öelda saaks valjult,
et nii me ei muutu paremaks.
Ja valendab me vale,
mis iial ei maga,
ja laulavad surnud
seal haudade taga.
Ja ikka veel me jätame maha
neid ääretuid jälgi,
mida keegi ei taha.
YOU ARE READING
Värvitud sinised linnud
PoetryVärvitud sinised linnud on kurvad. Nad ei nuta, vaid raputavad tiibasid ja pritsivad värvi. Kogumik luuletustest nii inglise kui ka eesti keeles. / The colored blue birds are sad. They will not cry, but shake their feathers and spray paint. This is...
