Fööniks

52 4 5
                                    

Tee jookseb

mööda rada, 

millele mahtuda 

tahaksime ära. 


Ta kulgeb mäkke ja

vaatab itta,

oodates väge, et

tuhastuda.


Kätel kannab tulekera,

jalad pudenenud rihmadest.

Ainult üks meist pääseb ära

keset suurt vihkamist.


Me võimuks teha otsuseid,

juhtunust painutada viirge.

Me jalad aina trambivad

käidud raja piire. 


Sündinud mullast ja

kasvanud plastikul.

Õppinud nägema, et

teada, kui vastik on. 


Hoida end püsti

või kukkuda pikali.

Neelata tuld 

ja alustada uuesti. 


Meist keegi tormab

sel viirgudeks tallatud rajal.

Ta vaatab itta ja jätab maha,

mille arvame meil olevat vaja. 


Värvitud sinised linnudTempat cerita menjadi hidup. Temukan sekarang