"Kallis," sõnasid, haarates kiikede kettidest,
Ei teadnud, mida oodata, siis vastasin: "Jah?"
"Aeg on kallis, ma mõtlesin," parandasid end.
Naersin selle tobeduse peale ja pikali kukkus mu malend.
Nüüd kuldpäiksekiirte kumas ja puuvõrsete vilus
su silmad olid tumedamad kui haud.
Ja läppunud õhus ent pihlakate varjus
läksid rändama taas.
"Ma mõtlesin..." alustasid ebakindlalt, sõrmed põimumas kettidega,
kinganinad tungimas mulda.
"Jah, mida täpselt?" küsisin, sisimas lootus või ootus,
et äkki nüüd võisingi kuulda.
Siis sa vakatasid, suu tõmbumas kangeks
ja käed lõtvumas külgedel.
Nägid vist hoopis uutmoodi valgust
või õõvatekitavat algust.
Haarasin sul käest, nutsid pisaraid veriseid.
Vajusid põlvili mutta ja taas sonisid sõnu tühiseid.
Su jutu seosetus jadas kostus üsna valjult:
"Igavik, igavik, seda on liiga palju."
YOU ARE READING
Värvitud sinised linnud
PoetryVärvitud sinised linnud on kurvad. Nad ei nuta, vaid raputavad tiibasid ja pritsivad värvi. Kogumik luuletustest nii inglise kui ka eesti keeles. / The colored blue birds are sad. They will not cry, but shake their feathers and spray paint. This is...
