Mööda redelit
üles ma ronin
ja eest leian
heidetud koni.
Mis nali see on, et
käsi ma määrin
kellegi teise saasta.
Kas seda ma väärin?
Ju siis.
Kes teab.
Ronin vihaselt edasi,
va tuhk minust maha
las jäädagi sedasi.
Kas rippuda paigal
või hiivata üles
keha, mille teekond
kulgeb rööbaste süles?
Kõrgele küündin,
aga lõppu ei näe.
Viskaks keegi nüüd köie
või ulataks käe.
Oli mul siia üldse asja?
Muudkui roni ja roni...
Ennäe,
veel üks koni!
YOU ARE READING
Värvitud sinised linnud
PoetryVärvitud sinised linnud on kurvad. Nad ei nuta, vaid raputavad tiibasid ja pritsivad värvi. Kogumik luuletustest nii inglise kui ka eesti keeles. / The colored blue birds are sad. They will not cry, but shake their feathers and spray paint. This is...
